← Eesti

4-12-1005/26

Obsah (6)§ 238§ 242§ 91§ 80§ 88§ 73

4-12-1005 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (Lõpposa) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1005 (2402,12,000156) Kohtunik Larissa

§ 238järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Tunnistada E.I süüdi

§ 242

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot. VTMS § 23 alusel hüvitada E.I-le riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja üle kanda määratud summa E.I arveldusarvele. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

  1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 01.10.2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus on 22.02.2012.a koostanud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2402,12,000156 mille kohaselt võeti vastutusele E.I. Vastuvõetud otsuse kohaselt juhtis E.I 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakohas Narva-Mustajõe 1 km-l mootorsõidukit haagisega JYKI nr xxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, juhil polnud selle kohta esitada eriluba. Veduki I teljel lubatud 8500 kg, tegelik mass 9872 kg, II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11709 kg. II teljel lubatud 9500 kg, tegelik
  2. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 58717 kg. Esitamiseks puudus kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus. Veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti. E.I pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40-1 lg 1,

§ 238

,

§ 242lg 1 järgi, rikkudes vastavalt LS § 80 lg 1, MKM 2

(2)määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 2g; Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1; LS § 73 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p
  1. Otsuse kohaselt on väärtegude toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlusega ja massimõõteseadme kasutamise protokolliga. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud KarS § 63 lg 3 alusel Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot. E.I lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 12.03.2012 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.02.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
  2. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et temale määratud rahatrahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest asjas ei ole mõõtmistulemuste käik kontrollitav. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõte-metoodikat. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga (Metoodika MM 022010). Selle metoodika p 7.1 sätestab: sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta (maantee servas), siis jääb arusaamatuks, kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Vastavalt mõõteprotokollile on mõõdetud teekallet kaldemõõdikuga KM-
  3. Nimetatud mõõdik on avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt kasutatav temperatuurivahemikus –5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi (vt http://www.englo.eu/index.php/et_EE/km-1.html - lisatud vastava lehe väljatrükk). Kui aluseks võtta avalikud ilmavaatlusandmed (www.emhi.ee), siis nende järgi on Narvas olnud 27.01.
  4. a kell 23.00 temperatuur -14,7 kraadi Celsiuse järgi. Kuigi temperatuuri määramine on kaalumisel üks oluline asjaolu (vt ka allpool), siis antud juhul seda tehtud ei ole ja kui lähtuda avalikest andmetest, siis teekallet mõõta ei saanuks kaldemõõdikuga KM-
  5. Teiseks sätestab sama metoodika (Metoodika MM 02-2010) p 8.3 seda, et kaalumise ajal peab õhutemperatuur olema kaalu tüübikinnitustunnistuses lubatud piirides. Antud juhul on kaitsja andmete kasutatud kaaluna Evocar
  6. Selle kaalu kasutustemperatuur on vastava kaalu kasutusjuhendi kohaselt vahemikus – 20 kraadi kuni + 50 kraadi Celsiuse järgi (lisatud Evocar2000 kasutusjuhend). Antud juhul pole võimalik jälgida seda, kas ja kuidas on tähelepanu pööratud temperatuurile. Kaitsja on eelnevalt viidanud avalikult kättesaadavatele andmetele, kuid need on tinglikult kasutatavad, sest päringule on vastus võimalik saada ainult nendest asulatest, kus toimuvad mõõtmised ning ainult teatud kellaaegadel. Mis puudutab autojuhi ametikoolituse tunnistust, siis menetlusalusel isikul on vastav tunnistus olemas (lisatud koopia). Seda aga ei peetud kehtivaks loaks, sest isikul puudus vastav plastikkaart, mida on käesoleval ajal hakatud väljastama. Samal ajal ei pidanudki menetlusalusel isikul vastavat kaarti olema, sest tal oli kehtiv luba (mida aga politseiametnikud ei pidanud kehtivaks). Autoveoseaduse § 28 alusel kehtestatud Teede- ja Sideministri 06.11.2000 määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ § 159 lg 1 kohaselt enne määruse jõustumist antud tunnistus kehtib 5 aastat selle väljastamisest, kuid mitte kauem kui
  7. aasta
  8. septembrini. Kuna määrus jõustus 01.01.
  9. a, siis see tähendab, et enne
  10. jaanuari 2007.a. ametikoolituse läbiviinud õppeasutuse väljastatud ametikoolituse tunnistus kehtib 5 aastat selle väljastamisest, kuid mitte kauem kui
  11. aasta 1.septembrini (seda kinnitab ka Maanteeameti koduleht: http://www.mnt.ee/index.php?id=
  12. 3
(2)Koolitaja väljastatud tunnistuse võib juhi soovil ümber vahetada liiklusregistri büroos väljastatava kutsetunnistuse vastu. Selleks tuleb esitada kehtiv vana tunnistus ja väljavõte koolitaja eksamiprotokollist. Antud juhul oli menetlusalusele isikule väljastatud vastav tunnistus 28.12.
  1. a. Kaitsja on seisukohal, et esitatud rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Vastavas tabelis on kolm erinevat tegu, mille kvalfikatsioonid on toodud ära tabelina. Trahvi määramisel on viidatud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 ning määratud teeseaduse alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga ning seetõttu määratakse KarS § 63 lg 1 järgi karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kaitsja arvates on otsuse tegemisel kohaldatud vääralt KarS § 63 lg 1 sätteid. Nimetatud KarS § 63 lg 1 kohselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et isik oleks toime pannud ühe teo,mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Antud juhul puudutavad etteheited seda, et veoki mass oli liiga suur, autojuhil polnud vastavat tunnistust ning veoki varustuses puudus tulekustuti. Antud juhul kohaldub KarS § 63 lg 3, mis sätestab järgmist: Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Antud juhul ei ole iga väärteo eest eraldi karistust määratud. Vastupidi, käesolevas asjas on karistus määratud sisuliselt mitme teo eest (sellele viitab otsuse formulatsioon), kuid kuna eraldi ei ole karistusi välja toodud, siis puudub võimalus ka kontrollida seda, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Sisuliselt on määratud liitkaristus, kuid ei ole konkretiseeritud konkreetse teo karistust ning seetõttu pole ka võimalik hinnata seda, milline on olnud otsustaja hinnang konktreetsele teole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteotsus väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 11, mille kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi. Tulenevalt eelnevas selgitatust pole võimalik kaitsjal hinnata seda, kas näiteks seoses autorongi massi ületamise eest määratud karistus on mõistlik või mitte. Kui lähtuda kohtupraktikast, siis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.06.
  2. a otsuses väärteoasjas nr 4-11-469 oli asjaolude kohaselt autorongi tegelik mass 49,004 t (lubatud suurim registrimass 44 t) ning isikut karistati rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses. Tartu Maakohtu 14.04.
  3. a otsuses väärteoasjas nr 4-11-1063 oli asjaolude kohaselt autorongi tegelik mass 60,454 t (lubatud suurim tegelik mass 44 t). Isikut karistati samuti trahviga 80 trahviühikut). Antud asjas on ülekaal olnud väiksem, kuid isikut on karistatud suurema rahatrahviga, aga täpset rahatrahvi suurust konkreetse teo eest pole võimalik kindlaks teha. Kaebuse esitaja palub tühistada Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Menetlusalune isik nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse juurde on lisatud mõõteseadme EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete koopia, autojuhi E.I ametikoolituse tunnistuse koopia, massimõõteseadme kasutamise protokolli koopia. 21.03.2012.a Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas Viru Maakohtu Narva kohtumajale väärteotoimiku nr 2402,12,
  4. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.
  5. kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse, mille kohaselt määrati vaadata menetlusaluse isiku esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind’i kaebuse läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 08.08.2012 kell 13.00 ning kohtuistungile kutsuda menetlusalune isik, menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Kaspar Lind, 4
(2)kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtuistungil jäid menetlusaluse isiku kaitsja ja menetlusalune isik kaebuses märgitud juurde. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta tööl, vedas puid Narva Elektrijaama platsile. Liikus mööda Mustajõe teed elektrijaama poole. Tuli vastu politseiekipaaž, pidas kinni, arvas olema ülekaal. Kaaluti. Kontrolliti dokumente, otsustati protokolli kirjutada. Aga kaldemõõtmise kohta ma ei näinud seda aparaati, selles suhtes oli probleem. Minu jaoks seda polnud välja võetud. Kuna menetlusaluse isiku arvamusel oli kalle vale, seega ei oska ta öelda kas teljekoormus ületas lubatud väärtuseid või mass ületas registreerimisväärtusi. Koormat laaditi tihude järgi. Ta arvutas ligikaudu välja, läks nii nagu läks. Tal ei olnud see koorem täiesti täis. Kaasas tal oli Automi poolt välja antud ametikoolituse paber, kutsetunnistus tuli hiljem . Kui ta oleks pidanud niikuinii aasta lõpus uuele kursusele minema, siis ta oleks pidanud vahetama kutsetunnistuse. Nii kaua oleks ta võinud sõita riigisiseselt selle Automi poolt väljastatud paberiga. Autos oli tulekustuti, kuid see ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud. Tunnistaja A H ütluste kohaselt 27 jaanuari hilja õhtul sõitis patrullekipaaž Narva Mustajõe teel Narva linnas ja nende vastu sõitis metsaveok haagisega, metsa täis. Peatasid nad kinni ja kontrollimise käigus selgus, et autojuhil puudus nõuetekohane autojuhtimise tunnistus, oli kontrollimata tulekustuti sõidukis ja meil tekkis kahtlus, et autorong on ülekoormatud. Politseitöötajad hakkasid teda samas kohas kaaluma ja kaalumise käigus autojuht tuli autost välja, tulemustega tutvuma, ja haagise ühel teljel oli ratta vahel oli liiga suur vahe, peaaegu toll. Juhil tekkis kahtlus, miks nii suur vahe on, võibolla on teekalle liiga suur, et sinna näitab rohkem, sinna vähem. Politseitöötajad võtsid kaalubussist välja kaldemõõdiku, mõõtsid teekalde ja panid bussi tagasi. Sõidukil oli ülekaal. Kui nad mõõtsid kallet, võtsid kaldemõõdiku korraks bussist välja, bussis oli soe, seal puhur kogu aeg puhub, nii taha kui ette, võtsid välja, mõõtsid ära, panid kirja ja panid mõõdiku tagasi bussi. Tee peal oli autojuht rikkumisega nõus. Politseitöötajatel teekalla suhtes kahtlust ei olnud. Saab kaaluda, et teekalle on kuni 10%. Kui on 10%, siis üldse ei ole võimalik kaaluda. Politseitöötajate arvamusel oli tee tasane, hindasid visuaalselt. Alguses viisid politseitöötajad läbi mõõtmise ja siis hakkasid teekallet mõõtma, kuna autojuhil tekkis kahtlus, siis nad mõõtsid ära. Kaldemõõdikute temperatuuridevahemikud on+55 kuni -5. Politsei bussis oli temperatuur 20-21 kraadi. Nad võtsid korraks välja, mõõtsid ära ja panid kohe tagasi. See võtab maksimum 2 minutit aega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 34), mille kohaselt otsuse võeti vastu 27.01.2012.a ning kõrvaldati E.I sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 4 alusel alates 27.01.2012.a kellast 23:25 kuni kainenemiseni.

Otsus on allkirjastatud E.I ja koostaja poolt. Massimõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati 27.01.2012 Narvas NarvaMustajõe tee 1-l kl-l riikliku järelevalve teostades mitteautomaatkaalud Evocar 2000 nr 201480 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01644, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01640, Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01642, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-11/00397, Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01645, Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01643, mida testiti 27.01.2012 kell 22.00 ning seade oli töökorras. Mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) seati mõõteseade töökorda vastavalt tootja juhisele; 2) enne mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua kuni oli tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga; 3) elektroonilisele seadmele tagati tõrgeteta toide ning spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused. Mõõtmise teostati asulavälisel teel, sademeteta heal nähtavusel, pimeajal, kuival kattega teel metsamaterjali veose kohta. Veoki teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud – 8500, vasak- 5220, parem 5020, tulem- 9872, üle- 1372; teine: vastavalt 9500, 6300, 5880, 11709, 2209; kolmas: vastavalt 9500, 6300, 5480, 11 321, 1821. 5

(2)Haagise teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud- 10000, vasak- 5140, parem- 4820, tulem- 9601, üle-0; teine: vastavalt 9000, 4740, 3700, 8126, 0; kolmas: vastavalt 9000, 3860, 4540, 8088,
  1. Kogukoormus on 61000 kl, lubatud – 44000, tulem 58717, üle –
  2. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK TUNNISTUSEGA nr E =/% kehtivusega kuni 30.06.2013.a. Protokoll on allkirjastatud sõidukijuhi, tunnistaja, protokollija ja mõõtja poolt. Käesoleva protokolli kohaselt mõõdeti ka teekalle: pikikalle on 1,0%, ristikalle on 1,6%, siinjuures kasutati kaldemõõdikut KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr KTLL10/
  3. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, tunnistaja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-174-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud E.I-le: Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi selles, et tema juhtis mootorsõidukit haagisega JYKI nr xxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, juhil polnud selle kohta esitada eriluba. Veduki I teljel lubatud 8500 kg, tegelik mass 9872 kg, II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11709 kg. II teljel lubatud 9500 kg, tegelik
  4. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 58717 kg. Siinjuures rikkus E.I LS § 80 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 2g;

§ 238

järgi selles, et autojuhil puudus esitamiseks kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus, rikkudes Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1;

§ 242

lg 1 järgi selles, et veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti, rikkudes LS § 73 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p 2. Teeseaduse § 40-1 lg-ga 1,

§-i 238 ja §-ga 242 lg 1 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blankeetse väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus 6

(2)liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Teeseaduse § 40-1 lg 1 sätestab:

§ 80lg 1 sätestab: us registriteljekoormust.

MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 2g sätestab - - ngil 44 t. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. K ohtul tuleb tuvastada kas E.I poolt juhtinud sõiduki mass ja teljekoormused vastasid normidele või mitte. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsetes. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et E.I juhtis mootorsõidukit SCANIA R480 nr xxx haagisega JYKI nr xxx 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakonnas Narva-Mustajõe teel. E.I teostas metsamaterjali vedu. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt peatas sõiduki Narva-Mustajõe teel 1. km-l politsei ning mõõtis veoki ja haagise teljekoormusi. Mõõtmise käigus tuvastasid politseitöötajad veoki ülekaalu. Pärast teljekoormuste mõõtmist, tekkis juhil kahtlus, et teekalle on liiga suur, sest haagise ühe telje rataste koormused olid väga erinevad. Politseitöötajad võtsid politseibussist kaldemõõdiku, mõõtsid teekallet ning kandsid andmed protokolli. Teljekoormuste ja teekalde mõõtmine toimus Narvas 27.01.2012 kell 23.00 - pimedal ajal lumisega teeolustikuga õhutemperatuuril -14,7 kraadi Celsiuse järgi (avalikud ilmavaatlusandmed). Teljekoormuste mõõtmine on teostatud mitteautomaatkaaludega (Evocar 2000 nr 201480 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01644, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01640, Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01642, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-11/00397, Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01645, Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01643, mida testiti 27.01.2012 kell 22.00) pädeva mõõtja poolt. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja 7

(2)Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p 7.1 sätestab: miskoht peab olema visuaalselt hinnates muu meetodiga. Kuna sõiduki koormuse mõõtmise metoodika kohaselt sõiduki kogukoormuse määramisel peab kaalumiskoht olema tasane või tee tasapinnakalle maksimaalselt kuni 10%, seega teekalle mõjutab sõiduki teljekoormuste mõõtmist ning suurem kui 10% teekalle puhul võivad mõõtetulemused olla valed. Käesolevas väärteoasjas tekkis juhil mõõtmise käigus kahtlus teekalde kohta ning kohtu hinnangul oli see kahtlus põhjendatud. Menetlusaluse isiku soov mõõta teekallet tekkis mitte alusetult, ta palus teostada kalde mõõtmist kui avastas, et haagise ühe telje rataste koormused olid väga erinevad (E.I, tunnistaja ütlused, massimõõteseadme kasutamise protokoll). Teekallet mõõdeti kaldemõõdikuga KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr KTLL-10/1675. Kaldemõõdik on kasutatav temperatuurivahemikus –5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi (avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt). Kuna teekallet mõõdeti õhu temperatuuril -14 kraadi C, siis kaldemõõdiku näidud võisid tegelikkusele mitte vastata, mis võib omakorda mõjutada ka teljekoormiste mõõtmise tulemusi. Arvestades, et massimõõteseadme kasutamise protokoll võib sisalduda tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kohtu hinnangul käesolev protokoll olla usaldusväärseks tõendiks ning seda tuleb kõrvaldada tõendite hulgast. Kohtuväline menetleja esitas kohtule taotluse teostada sündmuskoha vaatluse. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei ole väärteoasja arutamise ajal võimalik taastada 27.01.2012 tingimusi. Üldine teekalle on tingimata sama, mis oli kalde mõõtmise ajal, kuid arvestades, et talvel on teel palju lund ja jääd, ei saa taastada seda, kuidas seisis veok, kui palju lund või jääd oli ratta all ja kuidas lume ja jää kihid mõjutasid kallet. Kohus leidis, et sündmuskoha vaatluse teostamine ei too käesolevas väärteoasjas täiendavaid tõendeid. Tunnistaja A H ütlustest tuleneb, et visuaalselt oli näha, et veduk on ülekoormatud. Menetlusalune isiku arvamusel ei vastanud mõõtmise tulemused tegelikkusele, kuid ta oletas, et veok võis olla ülekoormatud. Vaatamata tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustele, on tegemist oletusega, et mass ja teljekoormused ei vastanud normidele. Kohus ei saa kohtuotsuse tegemisel rajata oletustele. Kohus leiab, et ei ole tõendatud E.I teos Teeseaduse § 40-1 lg 1 väärteokoosseis, sest ei ole tuvastatud, millena oli 27.01.2012 autorongi tegelik mass.

238

§ 238sätestab: - - Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 sätestab: Autojuhil peab seaduse alusel kontrollivale ametiisikule autojuhi ametikoolituse tunnist 8

(2)TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab antud eriluba. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse (RKKKo 3-1-1-68-08). Väärteoprotokollis märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo kirjeldus (RKKKo nr 3-11-94-07)

§ 238

järgi on väärtegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse, mis tuleb sisustada

ga või väljapoole LS jäävate õigusaktidega. Süüdistus

§ 238

järgi on sisustatud sellega, et E.I on rikkunud Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 ja TSM määruse nr 51 § 7 lg-le 1 sätteid. Kohtu hinnangul viide TSM määruse nr 51 § 7 lg-le 1 ei ole käesoleva rikkumise korral asjakohane.

§ 238

süüdistatakse E.I selles, et tal puudus esitamiseks kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus, kuid TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 reguleerib sõiduki massi ja teljekoormust juhul, kui ei ole välja antud eriluba. Kohtu hinnangul TSM määruse nr 51 § 7 lg-s 1 sätestatud rikkumisega võiks rääkida Teeseaduse § 40-1 lg 1 rikkumise puhul, kuid mitte antud süüdistuse puhul. Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 kohaselt autojuhil peab olema ja ta peab esitama politseiametnikule autojuhi ametikoolituse tunnistus, . Arvestades, et LS § 238 süüteokoosseis on blanketne ja menetlusaluse isiku õigust teada, milles konkreetse süüteo toimepanemises teda süüdistatakse, tuleb osutada õigusaktile, mis reguleerib ametikoolituse tunnistuse esitamise kohustust. Kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses puudub viide õigusaktile, mille järgi on nõutav, et autojuht peab esitama politseiametnikule autojuhi ametikoolituse tunnistus, on kohtu hinnangul tegemist VTMS § 19 lg 1 p-i 1 rikkumisega. Peale selle kohus ei tuvastanud, et E.I pidi olema 27.01.2012 kaasas ametikoolituse tunnistus.

§ 88

sätestab, millised dokumendid peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas ning p-s 6 on märgitud, nimetatule olema kaasas veodokumendid ja eriveose veol ka juhile 9

(2)Käesolevas väärteoasjas ei ole E.I-le esitatud süüdistus selles, et tema teostas erivedu. Kohtu hinnangul puudub E.I tegevuses TeeS § 40-1 lg 1 ja LS § 238 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele.

242 lg 1

§ 242

sätestab: des 201 -des 205 -des - -des 214 219, -des 221 -des 226

§ 73

lg 1 sätestab: - stama MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p 2 sätestab ia ning Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et E.I juhtis mootorsõidukit SCANIA R480 nr xxx haagisega JYKI nr xxx 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakohas Narva-Mustajõe teel ning veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti. Asjas ei ole vaidlust teo aset leidmise ja kvalifikatsiooni üle. Kohus, kontrollides VTMS § 133 alusel väärteo menetlemist kohtuvälise menetleja poolt, leiab, et asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja VTMS § 133 p.1-6, 8,9 rikkumisi ei ole. E.I-le esitatud süüdistus LS § 242 lg 1 on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et E.I täitis objektiivse koosseisu otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. E.I oli teadlik, et veokis olev tulekustuti ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid süüdistuses LS § 242 lg 1 järgi ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.I on talle süüks arvatud LS § § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või 10

(2)määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kuna kohus leidis, et puuduvad E.I tegevuses TeeS § 40-1 lg 1, LS § 238 järgi väärteo kooseis, ning tõendamist leidnud vaid LS § 242 lg 1 järgi väärteo koosesis, ei anna kohus hinnangut kohtuvälise menetleja poolt KarS § 63 lg 1 kohaldamisele.

§ 242

lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni viiskümmend trahviühikut. E.I juhtis sõiduautot, mis ei olnud nõuetekohaselt varustatud – veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti ning süttimise korral E.I rikkumine võis ohustada teiste liiklejate elu, tervist ja vara, kuid menetlusaluse isiku tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Kohus võtab arvesse, et teo pani E.I otsese tahtlusega. E.I tunnistas ennast süüdi täielikult, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 5 kehtivat karistust LS ja TeeS järgi. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, E.I isiksust, leiab kohus, et süüdlasele tuleb mõista karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Otsuse tegemisel lähtus kohus eeltoodust ja juhindus VTMS 117; 119 lg 1; 192; 193 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 11

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.