52

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-11930 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marge OJAÄÄR Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks V.D sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.12.2007 ja lõpp 09.04.2012 Jätta V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 25.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud alates 10.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda ja reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud korduvalt. Kuritegude iseloom ja raskusastmed on erinevad, kindel käitumismuster puudub. Kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja riigikeele 1 algtaseme õppe kursuse, majandustöödel töötamast kinnipeetav keeldus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi, vabanemisfondis on 344,76 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja ema elukaaslane, suhted emaga on normaalsed. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid, ta on harrastanud riskeerivat ja kriminaalset elustiili, ei ole tõsiselt tegelenud oma tegude ja käitumise tagajärgedega. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholi tarvitamise eest. Kinnipeetava enesehinnang on kõrgendatud, tal on teatud raskusi oma tegude ja tagajärgede hindamisel. Kinnipeetav on iseseisvalt mõtlev ja ennast usaldav inimene, oma lähituleviku plaanidest rääkides jätab enesekindla inimese mulje, oma iseloomuomaduste poolest on liider, tema empaatiavõime on kesine, tõsisemates konfliktsetes olukordades võib kaotada enesevalitsuse. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul on 35% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja ema elukaaslane. Ema huvitub kinnipeetava edasisest elukorraldusest ning on valmis teda moraalselt ja vajadusel ka materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, ema elab ise teisel aadressil. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava puhul on täheldatav, et teda on korduvalt karistatud kriminaalsete tegude eest, kus sisaldub vägivalla komponent. Harju Maakohtu 19.01.2007 otsusega määrati kinnipeetavale katseaeg 2 aastat 6 kuud, kuid määratud katseajal sooritas ta uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Maakohtu istung Kinnipeetav V.D palus maakohtu istungil anda talle võimalus vabanemiseks, kuna ta on juba kolmandat korda selle taotlusega kohtus. Prokuröri abi Sergei Travnikov palus maakohtu istungil jätta kinnipeetava taotlus rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Ka väärteokorras on 2 kinnipeetavat karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Käesoleval ajal on kinnipeetaval 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 otsusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi, vabanemisfondis on vaid xxx eurot. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetavale vabanemise korral töökohta garanteeritud. Kuna kinnipeetavat on varasemalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas risk, et majanduslike raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uued kuriteod. Selleks, et vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega, on vaja, et kohtul kujuneb põhjendatult veendumus, et kinnipeetava suhtes on vabaduses võimalik teostada kriminaalhooldust, selle teostamine on võimalik ja see tagab kinnipeetava puhul seaduskuuleka käitumise. Maakohtul selline veendumus puudub. Kuna kinnipeetav ei suutnud viimasel katseajal tingimisi vangistusest vabastamise korral katseaega läbida ja pani uue kuriteo toime kehtival katseajal, puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et seekordse katseaja on kinnipeetav võimeline läbima nõuetekohaselt ning kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täites. Ka kriminaalhooldusametnik on oma kirjalikus arvamuses märkinud, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Kuigi formaalsed alused vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesolevas asjas esinevad (elukoha olemasolu ja ema toetus), ei ole need piisavad kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Eelkõige arvestab maakohus kinnipeetava toimepandud kuritegusid, nende iseloomu, asjaolusid ja raskust ning kinnipeetava käitumist varasemal katseajal ja vangistuses. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud ja õigustatud. Juba kinnipeetava käitumine vangistuses (suur distsiplinaarkaristuste arv) näitab seda, et kinnipeetav ei suuda elada seaduskuulekalt. Sellisel juhul on kinnipeetava vabastamise puhul tegemist sisuliselt kriminaalhoolduse ressursside ebamõistliku kasutamisega. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et ta on juba kolmandat korda kohtu ees taotlusega ennetähtaegseks vabanemiseks ja seletas, et seoses sellega võiks kohus talle selle võimaluse siiski anda. Maakohus juhib siinkohal kinnipeetava tähelepanu asjaolule, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani kuriteod toime korduvalt ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogus temale 3 mõistetud karistus ja riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4