järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Nimi: P.E Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: xx Haridus: xxx Emakeel: xx Töökoht või õppeasutus: xxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral 25.10.2010 mõistis Pärnu Maakohus talle
järgi rahalise karistuse 200 pm (639.12 EUR) ning kohaldas juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks väärteokorras karistatud 6 korral Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 06.12.2011-08.12.2011 Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256-4 lg 4; § 256-5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.E
järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.12-08.12.2011 1/4 1-11-13590 so 3 päeva. Kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karitus täielikult täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale
Katseajal on tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu.
lg 1 p 1 alusel kohaldada P.E-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Lisakaristusaja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
Kohtuistungil süüdistatav P.E tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada P.E
järgi ja mõista talle karistuseks 6 ( kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.12-08.12.2011 so 3 päeva. Kandmisele kuulub 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karitus täielikult täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel kohaldada P.E-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata temal alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes on ka fikseeritud, et süüdistatavale kuuluv sõiduauto, millega kuritegu toime on pandud kuulub konfiskeerimisele. Kohtuistungil kohtumenetluse pooled selgitasid, et ehkki antud auto on süüdistatava õe nimel registris, kuulub siiski antud auto süüdistatavale. Üle on kuulatud tunnistajana ka süüdistatava õde, kes seda kinnitab. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud 208.52 eurot sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel ja 95.88 eurot tasu riigi õigusabi eest. Asitõendeid ei ole. Mootorsõiduk kuulub konfiskeerimisele
lg 1 järgi, kuna sellega pandi toime kuritegu ja süüdistatavat on varem sellise teo eest karistatud. Asjaolu, et registri järgi on omanikuks märgitud süüdistatava õde, ei ole autoregistri kanne õigustloov, mis tegelikku omanikku näitab. Süüdistatava õe ütlustega on tõendatud, et auto kuulub süüdistatavale, seega tuleb see konfiskeerida ja üle anda riigile. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele 3/4 1-11-13590 kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Indrek Nummert Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.