KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2011 Väärteoasja number 4-11-4163 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 07.12.2011 Väärteoasi Z.Z-i väärteoasi Liiklusseaduse §7417 lg.1 järgi Z.Z sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, xxx Marko TIIRIK Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuvälise menetleja Helen KOMMUSSAR Põhja Prefektuuri ülemkonstaabel esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Mxxx Pxxx 28.09.2011 otsus väärteoasjas nr.2302,11,014042 Z.Z-i karistamise osas Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 (nelikümmend) eurot – jätta muutmata. Z.Z-i kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.01.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo vanemkonstaabel Z.Z Lxxx koostas 05.09.2011 väärteoprotokolli nr.AB 1177546 Z.Z-i suhtes selles, et viimane juhtis xxx lennujaama esises parklas mootorsõidukit, sooritades manöövrit vasakule, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas temast vasakul pargitud sõiduautot xxx (registreerimismärk xxx). Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Sellega rikkus Z.Z Liikluseeskirja §91; §130 ja §227 ning pani toime Liiklusseaduse §74-17 lg.1 ja §74-31 lg.1 sätestatud väärteo. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Mxxx Pxxx 28.09.2011 otsusega väärteoasjas nr.2302,11,014042 määrati Z.Z-ile Liiklusseaduse §74-17 lg.1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 eurot. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Sama otsusega lõpetati väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel Liiklusseaduse §74-31 lg.1 järgi sätestatud väärteos. Z.Z-i kaitsja Marko Tiirik esitas 19.10.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Prefektuuri 28.09.2011 otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt olid sõidukil xxx vigastused esiosas umbes 60 – 70 cm kõrgusel. Ainus võimalik kokkupuude menetlusaluse isiku sõiduki ja xxx vahel võis toimuda sõiduauto esiosa kokkupuutel bussi vasaku tagaosaga. Selles osas on buss kaetud plastmassist kattega. Bussil xxx puuduvad igasugused jäljed võimalikust kokkupuutest. Kaevatava otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud värvkatteekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, kes ja millal teostas värvkatte proovi võtmise xxx. Antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja eksperti määranud ja väärteoasjas puudub ekspertiisimäärus. Menetlusalune isik on kogu menetluse kestel andnud ütlusi, et tema juhitud sõiduk avariis ei osalenud. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik taotluse juurde ning palus prefektuuri otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Menetlusalune isik seletas, et tema xxx 2 mingisuguseid vigastusi ei olnud, politsei vaatles ja pildistas tema bussi 1 – 1,5 kuud hiljem. Politsei võttis bussilt ka värviproovi, ukse siseküljelt. Menetlusaluse isiku kaitsja loobus maakohtu istungil kaebuse väitest selles osas, et asja materjalides puudub ekspertiisimäärus. Ülejäänud osas toetas kaitsja esitatud kaebust ja palus see rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata. Esindaja seletas, et tõenditeks antud asjas on videosalvestis, millest on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja ütlused. Tunnistaja Z.Z Lxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema võttis mõlemalt sõidukilt skalpelliga värviproovid. Sõidukilt xxx võttis ta proovi paremalt poolt esiosalt, kus oli kriimustuse peal näha teise sõiduki värv. Sõidukilt xxx võttis ta värviproovi juhi ukse siseküljelt, kus see kõige vähem kahjustab originaalvärvi. Värviproovi võtmine xxx toimus vist paar nädalat peale liiklusõnnetuse toimumist. Sel ajal xxx enam mingeid vigastusi ei olnud, olid kas parandatud või likvideeritud. Peale värvkatte võtmist pani tunnistaja proovid kottidesse ja eraldi ümbrikutesse, tähistas ära. Seejärel tegi tunnistaja määruse ekspertiisi teostamiseks, kuhu märkis, kust proovid on võetud. Protokolli proovide võtmise kohta tunnistaja ei teinud ja ta tunnistas seda viga. Proovid olid kinnistes ümbrikutes koos asja materjalidega tunnistaja töökohal lukustatud raudkapis, ekspertiisi edastas ta need kohe ekspertiisimääruse koostamise päeval. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega menetlusosalised, leidis, et Z.Z-i kaebus rahuldamisele ei kuulu. ja ära kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Z.Z-ile on karistus määratud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 alusel. Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusseaduse §74-17 lg.1 kehtis kuni 01.07.2011, seega väärteo toimepanemise ajal. Väärteoprotokolli koostamise ja väärteootsuse tegemise ajal oli nimetatud Liiklusseadus kehtetu. Alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse §223 lg.1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 3 Seega on vastutus varalise kahjuga liiklusnõuete rikkumise eest Liiklusseaduses endiselt sätestatud. Käesolevas väärteoasjas on vaja tuvastada, kas Z.Z põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Nagu nähtub 05.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1177546 ja vaidlustatavast 28.09.2011 otsusest väärteoasjas nr.2302,11,014042, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §91 ja §
- Liikluseeskirja §91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja §130 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Asja materjalide kohaselt ei hoidnud Z.Z 01.06.2011 oma sõidukiga liikudes ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas temast vasakul pargitud sõiduautot BMW. Maakohus leiab, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse toimepanemine Z.Z-i poolt on tõendatud. Asja materjalides asuvast asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx xxx territooriumi valvekaamera salvestust CD plaadil. Salvestusest on näha, et xxx kell xxx sõidab helesinine mikrobuss lennujaama ees olevasse parklasse, püüdes parkida kahe tumedat värvi sõiduki vahel olevale tühjale parkimiskohale. Kell 17.49.32 keerab helesinine mikrobuss sellest parkimiskohast välja ja liigub parklast väljapääsu tõkkepuu suunas. Kell 17.50.02 jääb tõkkepuu ees seisma, bussist väljub juhi kõrvalistmelt naisterahvas. Helesinist värvi buss sõidab tõkkepuu alt läbi ja valvekaamera fikseerib helesinise bussi andmed, tegemist on xxx (registrimärk xxx Antud asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Z.Z-i poolt juhitud mikrobuss xxx viibis sündmuskohal liiklusõnnetuse toimumise ajal ja Nimetatud asjaolu on tunnistanud ise ka Z.Z. kohas. Selleks, et välja selgitada, kas sõiduauto BMW ja mikrobussi Ford Transit vahel toimus kokkupuude, on politsei võtnud värviproovi mõlemalt sõidukilt. Maakohus nõustub kaitsja väitega selles osas, et asja materjalides puudub ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, kuid leiab, et antud menetlusnormi rikkumine ei ole selline, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole välistatud menetleja ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja asjaolude osas, mis ei puuduta fikseeritud rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-82-09). 4 Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud ja ütlusi andnud Põhja Prefektuuri vanemkonstaabel Z.Z Lxxx oli ametnik, kes teostas värviproovide võtmise ja edastamise ekspertiisi. Tunnistaja poolt antud ütlustest nähtub selgelt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt, kus, millal ja kuidas toimus sõidukitelt värviproovide võtmine, pakendamine, hoidmine ja edastamine. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et mikrobussilt xxx võttis ta värviproovi umbes paar nädalat peale liiklusõnnetust, kui buss tuli uuesti xxx. Proovi võttis ta skalpelliga juhi ukse siseküljelt, pakendas minigripp kilekotti, sulges ümbrikusse ja hoidis kuni ekspertiisimääruse tegemiseni oma töökohal raudkapis. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et värviproovid edastas ta ekspertiisi kohe samal päeval. Põhja Prefektuuri 21.06.
- korrakaitsebüroo avariitalituse ekspertiisimäärus on tehtud Seega on tunnistaja ütlused kooskõlas asja materjalidega selle kohta, et mikrobussilt võttis ta värviproovi mõned nädalad peale liiklusõnnetuse toimumist. 30.06.2011 ekspertiisiaktist nr.11E-AV0026 nähtub, et ekspertiisiobjektid saabusid pitseeritud ümbrikes minigripp kilekottides. Seega on tunnistaja ütlused kooskõlas asja materjalidega ka selle kohta, kuidas toimus värviproovide võtmine, pakendamine ja edastamine. Maakohus leiab, et antud juhul on ekspertiisimaterjali võtmise protokolli asemel võimalik tuvastada värviproovide võtmine menetleja ütlustega, mis olid antud tunnistajana menetluse käigu kohta. Eelnimetatud ekspertiisiaktist nähtub eksperdiarvamusest, et ekspertiisiks esitatud xxx (xxx) esipamperi parempoolselt nurgalt võetud teisest sõidukit jäänud hõbedane võõrladestus on samaliigiline sõiduki xxx) vasakult esiukse siseküljelt võetud värvkatteproovi hõbedase värvikihiga. Maakohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on käesolevas väärteoasjas tõendatud kokkupuude sõidukite xxx vahel. Maakohus peab asitõendi vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluseid ja ekspertiisiakti usaldusväärseteks tõenditeks antud asjas. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Z.Z on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §91 ja §
- Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 5 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuni 01.07.2011 kehtinud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 ja alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse §223 lg.1 näevad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule rahatrahv tunduvalt alla keskmise sanktsioonimäära. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Z.Z-i süü Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Riigikohtu 16.04.2012 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Z.Z-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 16.04.2012 №oremreferent Liivi Õun 6 7