Obsah (5)
§ 76§ 424§ 68§ 65§ 75Kriminaalasi nr 1-10-10554 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2012.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10554 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Na
§ 76
lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada I.Z temale Tartu Maakohtu 17.august 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10554 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. I.Z kannab karistust Tartu Maakohtu 17.08.2010.a.kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-10-10554, millega tunnistati ta süüdi
§ 424
järgi ja karistuseks mõisteti 3( kolm) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses 15.-16.08.2010.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 kuud 28 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 ja
§ 76
lg 6 alusel suurendada 2 kuud 28 päeva vangistust I.Z-ile 16.12.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks I.Z-ile mõista 2 aastat 8 kuud 24 päeva vangistust. 1
(3)Karistusaja algus 15.10.2010a ja lõpp 09.07.2013a. Ennetähtaegse vabastamise võimalus avaneb 11.08.2012a, elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus 27.02.2012a. Tartu Vangla iseloomustuses on kirjas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, eelmisel korral mõrva eest. Käesoleva vangistuse jooksul on täitnud individuaalset täitmiskava, omandas vanglas 2011a keevitajakutse. Osaleb tööhõives vanglatööstuse abitöölise ja keevitajana alates 2011a. Märtsis- aprillis 2011a läbis ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. On kaks kehtivat distsiplinaarkaritust. Vabanemisel asub elama tädile kuuluvasse korterissexxxxxxxxxxxxxxxx, kus elas ka enne vangistust. Põhiharidusega, kuna eelistas töötamist õppimisele. On töötanud autoremondi- ja transporttööde valdkonnas. Majanduslik olukord on hea, kuna osaleb vanglas tööhõives. Haginõuded on tasutud ja vabanemisfond on täis. Omab toetavat lähivõrgustikku: tädi, abikaasa, õde, täisealine tütar ja alaealine poeg, keda kasvatab ämm. Abikaasaga suhtleb tihedalt, kohtub igakuiselt pikaajalistel kokkusaamistel. Vabanedes soovib poja kasvatamisel osaleda. Suhted endiste tuttavatega on väidetavalt katkenud. Üksi toimepandud kuriteod viitavad, et pole mõjutatav inimene, kuid tema varasem elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Vabaduses oli probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Narkootikumide tarvitamise kohta andmed puuduvad. Suhtumine teistesse on korrektne. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu tingimisi karistus pöörati täitmisele. Kliiniliste haiguste kohta andmed puuduvad. Emotsionaalselt stabiilne, kohanemisraskusi ei esine, depressiooni ja sotsiaalse isolatsiooni all ei kannata. Omab adekvaatseid sotsiaalseid oskusi. Suhtlemisel viisakas, arvestab teistega. Toimepandud kuritegu viitab, et joobeseisundis kaotab enesevalitsuse ja muutub agressiivseks, alkoholi mõjul võib käituda impulsiivselt. Vangla hinnangul on I.Z avalikkuses kõrgohtlik. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes märgib, et I.Z on abielus xxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnipeetava muu tutvusringkonna kohta ametnikul andmed puuduvad. I.Z soovib peale vabanemist asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab tema tädi xxxxxxxxxx. xxxxxxxteavitas ametnikku, et tema ei pea võimalikuks kinnipeetava elamaasumist sinna nign ka teised majaelanikud on selle vastu. xxxxxx ei andnud enda nõusolekut elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Keeldumine on fikseeritud ka kirjalikult. Seega ei ole võimalik I.Z vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Eelmise katseaja vältel püüdis I.Z igati eitada enda isiklikke probleeme ning mitte tegeleda nende sisulise lahendamisega. Hooldusaluse põhilised kuritegevusriskid ja ohtlikkus on kindlasti seotud alkoholi tarvitamisega. Kui kohus otsustab I.Z ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku, määrata talle lisakohustused. Kohus arutas I.Z vabastamise küsimust kohtuistungil 29.03.2012a. Prokurör esitas kohtule 23.03.2012a kirjaliku seisukoha, milles ei toeta I.Z tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: • I.Z on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab sellele, et isik ei suuda range järelevalve tingimustes distsipliinile alluda, • Põhilised kuritegevusriskid ja ohtlikkus on seotud alkoholi tarvitamisega, • Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ja katseajal, • On vangla iseloomustuse põhjal kõrgohtlik. 2
(3)Kohtuistungil on kinnipeetav arvamusel, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli alkohol ja tegevusetus. Abikaasaga koos ei ela, kuid tulevikus plaanib seda teha. Tunnistab enda alkoholiprobleemi, on arvamusel, et tuleb sellega ise toime ja meditsiinilist sekkumist vaja ei ole. Plaanis minna elama tädi juurde, kuid kuna tädi sellega nõus ei ole, on valmis minema elama üürikorterisse, vabanemisfondis on selleks raha. Töötab vangistuses treiali, keevitajana. Saab aru, et kuna ei ole kohta, kuhu paigutada elektroonilise järelevalve seade, ei ole võimalik tal hetkel elektroonilise järelevalve alla vabaneda. Kohtu seisukohad I.Z-i on süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
§ 76
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega…. Käesolevaks ajaks on I.Z temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle ühe aasta vangistust, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et I.Z ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Isiku ennetähtaegne vabastamine tähendab tema vältimatut allutamist käitumiskontrollile
§ 75, § 76 lg.4 alusel.
Allutamisel käitumiskontrollile tuleb kohtul määrata
§ 75lg.1 p.1 järgi alaline elukoht, kus vabanenul tuleb elada.
Vabanemisel elektroonilise järelevalve alla peab olema tagatud võimalus paigaldada isiku elukohta elektroonilise järelevalve seade ja selleks peab olema nõusolek eluruumi omanikult ja teistelt täisealistelt isikutelt samas eluruumis. Praegusel juhul on eluruumi omanik keeldunud nõusoleku andmisest vabaneja elamaasumiseks xxxxxxxxxxxxxxxxx ja elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest sinna. Sellisel juhul tuleb kohtul konstateerida, et elukoht, millega siduda I.Z kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve, puudub. Seega ei ole võimalik saata määrust elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ega määrata kriminaalhooldajat. Selline olukord välistab ennetähtaegse vabastamise. On õige, et I.Z kuritegude põhjuseks on tema suutmatus piirata alkoholi tarvitamist ja praegu ei ole teada mingeid asjaolusid, millele tuginedes väita, et vabanedes I.Z alkoholi tarvitamise piiramisega toime tuleb. Ka vangistuses ei ole I.Z suutnud endale piire seada ja tal on kaks distsiplinaarkaristust- juulis 2011 ja jaanuaris 2012. Seetõttu jätab kohus I.Z-i ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3
(3)