4-12-1429/3

Ärakiri 4-12-1429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill

1. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1429 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi G.L kaebus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.01.2012 otsusele väärteoasjas nr 2570,12,000023 Menetlusosalised Kaebuse esitaja G.L, isikukood xxx, elukoht * Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu Taotlus G.L taotlus kaebetähtaja ennistamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata G.L taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jätta G.L kaebus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.01.2012 otsusele nr 2570,12,000023 läbi vaatamata.
3. Saata määruse ärakiri G.L-ile ja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 09.04.2012 saabus Pärnu Maakohtusse G.L kaebus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.01.2012 otsusele väärteoasjas nr 2570,12,
4. Kaebuse kohaselt 03.01.2012 koostas Haapsalu politsei kaebuse esitajale väärteoprotokolli, politseinik ütles, et otsuse saab 15 päeva jooksul. Andis meiliaadressi, et otsus sellele saadetaks, mida lubati teha. Otsuse sai kätte kui kohtutäitur tõi täitmisteate. Taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna ei tunnista end süüdi. 1 Ärakiri 4-12-1429 Kohtu seisukoht G.L on kaebusele lisanud väärteoprotokolli koopia, kust on näha, et väärteoprotokoll on koostatud tõepoolest 03.01.
5. Protokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30.01.
6. V™S § 70 lg 5 sätestab, et väärteoprotokolli koopia kätteandmisel tuleb väärteoprotokollile märkida kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Seda nõuet on käesoleval juhul järgitud. Seega seadus ei sätesta, et väärteootsus tuleks menetlusalusele isikule saata, talle tuleb teatavaks teha, kus ja millal ta saab otsusega tutvuda. Kohus leiab, et G.L-ile on väärteoprotokolli koopia edastamisega teada antud, millal ja kus saab otsusega tutvuda. Samuti on kaebusest selgelt aru saada, et politseiametnik ütles, et otsus tuleb 15 päeva jooksul. Seega oli G.L-ile teada, millal tema kohta väärteootsus tehakse. Kohus leiab, et olukorras, kus isikule on teada, millal otsus tehakse ja nimetatud otsust talle maili peale ei saadeta (nagu isik eeldas), tuleb asuda ise aktiivelt käituma ja kasutada seaduses sätestatud õigust ja saada see lahend kohtuvälise menetleja juurest. Kaebuse esitaja aga nii ei käitunud ja seetõttu sai otsusest teada kohtutäituri kaudu, kellele väärteootsus täitmiseks oli saadetud. G.L avaldusest ei tulene, et G.L oleks püüdnud teha midagi selleks, et teada saada, milline otsus tema suhtes väärteomenetluses tehti, kuigi talle oli teada, et lahend tehakse 30.01.
7. V™S § 114 lg 4 kohaselt üldmenetluses tehtud otsusele tuleb kaebus esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. G.L suhtes väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 30.01.2012 ja kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 14.02.
8. Kaebus on esitatud kohtusse 09.04.2012, seega peaaegu kahe kuu möödumisel seaduses ette nähtud tähtajast. G.L palub kaebuse tähtaja ennistamist, kuna ei ole väärteo toimepanemises süüdi. V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Lõike 2 punkt 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega ja punkt 2 alusel muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on määruses nr 3-3-152-05 p 6 öelnud:“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms“. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud KrMS § 172 lg 1 või 2 sätestatud mõjuvaid asjaolusid, mis saaksid olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. See, kas isik end talle süüks arvatavas väärteos süüd tunnistab või mitte, ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Süü küsimuse saaks kohus lahendada kaebust sisuliselt läbi vaadates. Kuna aga käesolev kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja möödumisel ning ei esine mõjuvaid põhjuseid, mis saaksid olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb jätta kaebus käbi vaatamata. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Lähtudes eeltoodust tuleb G.L taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 114 lg 4, 118 lg 2 p 1, KrMS § 172 lg 1, lg
9. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 2