1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-11-4324 Otsuse kuupäev 22.02.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Elvis Gutmann’i väärteoas

§ 223

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 17.10.2011 otsus väärteoasjas nr: 2590,11,005217 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Elvis Gutmann Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 16.02.2012, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Elvis Gutmann ja tema kaitsja Siim Kuusik ning kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula Lõpposa Elvis Gutmann’i kaebus rahuldada. Tühistada Ida Prefektuuri (registrikood 70008747, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse (F.R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere) vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 17.10.2011 otsus väärteoasjas nr: 2590,11,005217, millega määrati Elvis Gutmann’ile (isikukood 38501085210, elukoht xxxx, ei tööta)

§ 223lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o.

220 eurot ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. V™S § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Elvis Gutmann’ile kaitsjale makstud tasu summas 300 (kolmsada) eurot, milline summa kanda E K arveldusarvele nr xxxx. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 29.02.2012). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 15.03.2012, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD 1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Martin Mikola koostas menetlusalusele isikule Elvis Gutmannile 22.09.2011.a. väärteoprotokolli AB 1257732 (tl 14) selle kohta, et Elvis Gutmann 04.09.2011 kella 18.00 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 0,8. km-l (x: 6582905, y: 632823), liikudes Rakvere suunas, juhtides mootorsõidukit ringristmikul, ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt sõidukogemustele ja liiklustihedusele, sõites külje pealt otsa sõiduauto (xxxx) haakes olevale kerghaagisele (xxxx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud E M. Sellega rikkus menetlusalune isik Elvis Gutmann

§ 50

lg 3 p 1,2 nõudeid, pannes toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe koostas menetlusalusele isikule Elvis Gutmannile 17.10.2011 väärteoasjas otsuse (tl 13) selle kohta, et Elvis Gutmann 04.09.2011 kella 18.00 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 0,8. km-l, juhtides mootorsõidukit ringristmikul, ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt sõidukogemustele ja liiklustihedusele, sõites külje pealt otsa sõiduauto (xxxx) haakes olevale kerghaagisele (xxxx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varalist kahju on tekitatud E. M. Sellega rikkus Elvis Gutmann

§ 50

lg 3 p 1,2 nõudeid ja pani toime väärteo

§ 223lg 1 järgi. Juhindudes Kar

S § 56 lõikest 1 määrati Elvis Gutmannile

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o.

220 eurot. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, tunnistaja E. M ülekuulamise protokolliga, tunnistaja B. O ülekuulamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

1. 06.11.2011 esitas menetlusalune isik Elvis Gutmann kohtule kaebuse (tl 2-5) kohtuvälise menetleja 17.10.2011 otsusele, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr: 2590,11,
2. Samuti paluti kaebuses nõuda Ida Prefektuurilt välja toimik väärteoasjas nr: 2590,11,005217 ning mõista Eesti Vabariigilt välja kaebaja kasuks kaitsjale makstud tasud. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja sooritanud tegu, mida temale süüks pannakse. Kaebaja juhtis sõidukit vastavalt oma sõidukogemusele ja liiklustihedusele. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja tõendanud vastupidist, piirdudes otsuse põhjenduses üksnes üldsõnalise võimalike tõendite üleslugemisega. Otsusest ei ole võimalik välja lugeda, millist asjaolu 3 tõendatakse fototabeli ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Mõnevõrra vastuolulised on ka tunnistajate ütlused. Kaebaja hinnangul tema liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ei ole. Tema liikus peateel temale ette sõitnud sõiduki suhtes. See asjaolu on tõendatud ka vaatlusprotokolli lisaga (liiklusõnnetuse skeem), kus on teise sõiduki (xxxx) rikkumistena märgitud „ristmikul ei andnud teed sõidueesõigusega juhile“ ja “enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses“. Kaebaja hinnangul ei ole tema süüdi selles, et teise auto (XXXX) juht talle teed andmata ette sõitis. Kaebaja ei osanud näha, ei näinud ega saanudki näha ette seda, et teise auto juht eirab temale seadusest tulenevat kohustust kaebajale teed anda. Vastav silt “anna teed“ oli teise auto juhile näha ja täitmiseks kohustuslik. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kaebajale süükspandava teo toimepanemine on piisavalt tõendatud ja leiab, et kaebaja on süüdi, palub kaebaja vähendada temale määratud karistust. Elvis Gutmann ja tema kaitsja taotlesid asja läbivaatamist kohtuistungil ning soovisid istungist osa võtta. Samuti taotles kaitsja kohtuistungil Elvis Gutmanni ülekuulamist.
3. Kohtuväline menetleja on oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni kaebusele (tl 37) seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleks jätta muutmata ning Elvis Gutmanni kaebus rahuldamata. Vastuskirjas on leitud, et liiklusõnnetuse toimumises olid süüdi nii XXXX kui ka XXXX’i juht. Elvis Gutmanni karistati

§ 50

lg 3 p 1,2 alusel ning B Oi

§ 17lg 1 ja 56 lg 1 alusel rahatrahviga.

B O rikkus küll märgi nõudeid, kuid Elvis Gutmann nägi takistust (haagisega sõiduautot), mispeale oleks pidanud ta vähendama kiirust või peatuma. Omades liiklusnõuete kohaselt sõidueesõigust ei anna see õigust teisele sõidukile otsa sõita. Kohtuväline menetleja toetub vastuskirjas Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-76-03, mille kohaselt halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi. Kohtuväline menetleja on vastuskirjas seisukohal, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule, määratud karistus on proportsionaalne ning väärtegu on tõendamist leidnud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud tõenditega.

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Elvis Gutmann esitatud kaebuse juurde, selgitades, et sündmus võis aset leida 04.09.2011 kella 18.00 paiku, kui ta juhtis vennale E Gile kuuluvat autot XXXXi, olles sõidukis üksi. Sõitu alustas ta Põhjakeskuse parklast. Enne ringristmikku on kõrgem koht. Elvis Gutmann selgitas, et kõrgema koha all peab ta silmas lamavat politseinikku. Tema sõnul keeras ta ringristmikule välja, vasakult kedagi ei tulnud, kuid ta nägi, et Haljala poolt läheneb kollast värvi sõiduauto XXXX. Kui tema juba ringristmikul oli, siis oli see auto 50 m eemal. Kiirus võis Elvis Gutmannil oma sõnul olla 20 km/h. Lähenev sõiduk sõitis kiirusega 50 km/h ja hakkas siis aeglustama. Ta oli kindel, et lähenev auto annab talle teed, sest see vähendas kiirust. Temal pidurdada ei olnud vaja, sest ei olnud ohtu, et teine auto ei saa kiirust maha. Kui teine sõiduk ringi peale sõitis, toimus kokkupõrge. Elvis Gutmanni sõnul oli tema ringteel ja Haljala poolt tulev sõiduk sõitis talle ette. Kokkupõrke hetkel liikus ta edasi umbes 5-6 meetrit, samuti liikus edasi teine auto. Enne kokkupõrget keeras ta vasakule nii palju, kui veel sai. Kokkupõrge oli tema arvates algul XXXX-i tagumise stangega ja siis veel haagisega ka. Elvis Gutmanni väitel teise sõiduki juhiga ta 4 kokkuleppele ei saanud, sest viimane tuli tema juurde, öeldes talle, et mis ta kihutab, et temal on peatee. Tema kinnitusel teekate oli kuiv, päike paistis, kuid ei pimestanud teda. Elvis Gutmann avaldas istungil arvamust, et süüdlane oli Xxxx juht, kes talle ette sõitis, arvates, et jõuab tema eest läbi sõita. Tunnistaja B O kinnitas kohtuistungil, et see sündmus võis olla septembri alguses, 4-ndal kuupäeval kella 18.00 paiku, kui tema juhtis XXXX, sõites Haljala poolt Rakvere poole, kaassõitjaks E M, kes istus tema kõrval. Autol oli taga kerghaagis. B O kinnitas, et sõitis kiirusega 50 km/h, kuid kui ta hakkas ringristmikule lähenema, oli kiirus kuskil 30 km/h, kuna ta vähendas kiirust. Ta tuli ringile ja nägi alt, Põhjakeskuse poolt, tulemas üht autot, mis neile sisse sõitis. B O ütlustest nähtub, et see auto kadus nagu ära ja siis käiski pauk. B O selgitas, et tal oli tunne, kui see auto ära kadus, et viimane läks juba Rakvere poole ära. Tema sõnul toimus kokkupõrge ringi peal, kui ta hakkas ringilt välja minema, Põhjakeskuse poolt tulev auto läks vist parempoolse esiosaga vastu tema haagist, kuid mitte vastu sõidukit. B O oma sõnul veendus ristmikule lähenedes, et ristmik on vaba. Tema sõnul oli ilm selge, päike teda ei pimestanud, oli vastu Põhjakeskust. B O võttis omaks, et ütles teise sõiduki juhile, et mida te kihutate ja et mul on peatee. Tema ei olnud süüdi, kuna tema oli ringi peal ja temal oli peatee. Kohapeal nad kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu kutsus teise auto juht politsei. B O avaldas, et ei teadnud enne istungit, et teda samas väärteoasjas karistati. Seejärel kinnitas tunnistaja B O vastuseks kohtuvälise menetleja ametniku küsimustele, et ta nägi võib-olla 20 m enne ringi, et auto alt tuleb, kuid see auto ei olnud jõudnud veel ringi peale. Kui tema läks ringile, siis ei näinud ta seda autot. Seejärel kinnitas B O algul, et kui tema oli ringi peal, siis nägi ta, et vasakult poolt tuleb auto, siis kinnitas ta, et kui tema oli ringil, siis see teine auto vist jõudis ringile. Ta alt Rimi poolt tuli, sõitis kohe ringile välja ja sõitis talle sisse. B O sõnul on tal juhistaaži 29 aastat. B O väitis, et ta teab, kuidas ringteel käituda, et kes on ringil, sellel on eesõigus. Tunnistaja E M kinnitas kohtuistungil, et see sündmus võis olla 04.09.2011 kella 18.00 paiku. Tema oli kokkupõrke hetkel B O juhitud sõidukis XXXX xxxx kaasreisija, istudes juhi kõrval. E Mi sõnul ta enne ringteele jõudmist ei vaadanud, kas Põhjakeskuse poolt tuleb sõidukeid. B O poolt juhitud sõiduki kiirust ta öelda ei osanud. Ka ei mäletanud ta, kas B O enne ringristmikku kiirust vähendas. Teist sõidukit nägi ta alles siis, kui kokkupõrge oli juba olnud. E Mi väitel paistis päike nende sõidusuunast paremalt poolt, teisele sõidukile vastu. Menetlusalune isik Elvis Gutmann sai kohtuistungil vastavate arvustustega, võttes aluseks ühelt poolt nii tema oma ütlused kui ka tunnistaja B O ütlused, tema poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruseks 95 km/h. Kaitsja selgitas, et Elvis Gutmann tahtis oma arvutustega öelda, et kui tema kiirus oleks olnud 95 km/h, siis tema peatumisteekond oleks olnud 65 m. Kaitsja arvates näitab see, et midagi ei klapi, kuna ei saa olla nii, et B O oli ringil ja Elvis Gutmann kuskilt kaugemalt tulemas. Kaitsja leidis, et Elvis Gutmann ei pidanud ette nägema seda, et ringristmikule lähenev sõiduk, mis oma kiirust vähendab, ei anna teed ringristmikul liiklevale Elvis Gutmannile. See, et B O ei andnud Elvis Gutmannile teed, on igati kinnitust leidnud ja tema suhtes on vastav otsus tehtud. Küsimus jääb, kas Elvis Gutmann pidi kiirust maha võtma, mis oli niigi madal, või mitte. B O arvas, et süüdi võis olla päike, kuid kui vaadata Elvis Gutmanni juhitud autot, siis päikse vastu olid meetmed olemas. Teisalt sõidukiiruse kohta ekspertiisi tehtud ei ole ning võimalikule ebasobivale kiirusele viitab vaid B O subjektiivne väide, sest tunnistaja M on öelnud, et tema liiklust ei jälginud. B O on ise saanud samas asjas karistada ja tema väidet ei saa puhta kullana võtta. Kaitsja leidis, et see ei tõenda tema kaitsealuse süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel. B Ol on pikk juhistaaž, ta on teadlik, et varasemalt seal ringteed ei olnud ja on tõenäoline, et tema eksimuse tõttu liiklusõnnetus juhtus. B O väite osas, et ta nägi Rimi poolt tulevat sõidukit ja arvas selle pööravat Rakvere poole, on kahtlusi. 5 Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud ära ebasobivat kiirust. Elvis Gutmann midagi valesti ei teinud, enne manöövri alustamist oleks pidanud rohkem mõtlema teise auto juht. Kaitsja viitas vaatlusprotokollile, Elvis Gutmann oli ringteel, kui B O püüdis tema eest läbi sõita. Millise kiirusega peaks auto peateel sõitma, kui 25 km/h ebasobiv oli. Karistuse osas palus kaitsja juhul, kui kohus leiab, et Elvis Gutmann on mingil viisil liiga kiiresti sõitnud, võttes arvesse, et B O on selles asja süüdi tunnistatud, kohaldada leebemat karistust, väiksemat trahvisummat, sest tegemist on töötu inimesega. Elvis Gutmannil on 2 aastat juhistaaži ja see on päris pikk aeg. Segasüüd kaitsja uskuda ei tahtnud. Kohtuvälise menetleja ametnik Aulis Vahula oli kohtuistungil seisukohal, et antud liiklusõnnetuse põhjustamisel on osaliselt süüdi ka Elvis Gutmann. Ütluste vastuolude osas juhtis menetleja ametnik tähelepanu sellele, et Elvis Gutmann ei rääkinud varem midagi sellest, et kokkupõrge võis toimuda ka XXXX-iga. Seda rääkis ta kohtuistungil, et auto nina on ka keskelt viga saanud. Tunnistaja B O ütles, et teab, kuidas käituda ringristmikule sõites. Kiiruste ja kauguste hindamisi juhtide poolt ei saa kummaltki poolt 100% tõena võtta. Selge on, et XXXX-i juht jõudis ringteele välja sõita ja kokkupõrge toimus ringteel. Elvis Gutmanni ütlus, et haagis sõitis tema autole otsa, on kaheldav. Kui XXXX sõitis otse, oleks ta pidanud ka autole pihta saama. Kui rääkida Elvis Gutmanni 2 aastasest juhistaažist, siis tal on sama pikk karistusregistri väljavõte ja sealt on näha, et ta on ka varem analoogse teo toime pannud. Kohtuväline menetleja karistas mõlemat osapoolt. Aulis Vahula oli seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jõusse ja kaebus rahuldamata jätta. Karistuse suurust ei peaks vähendama, sest arvestades Elvis Gutmanni varasemaid rikkumisi, on see pigem miinimumi lähedane.
2. Menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni kaitsja Siim Kuusik esitas kohtule kaitsjatasu arve, millest nähtub, et Elvis Gutmanni kulud kaitsjale käesolevas menetluses on olnud 300 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 50

lg 3 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik Elvis Gutmann ei nõustu temale süükspandavaga, siis tulenevalt seadusest tuleb kohtul kontrollida, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas menetlusalune isik on selle teo toime pannud ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus hindab selle juures ka olemasolevaid tõendeid. 6 Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-74-10 on märkinud, et „Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile.“ Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni poolt väärteo toimepanemise tõendatuks sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, tunnistaja E. Mi ülekuulamise protokolliga, tunnistaja O.O ülekuulamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-95-11 rõhutanud, et „Liiklusõnnetusega seotud väärteoasja arutamisel tuleb vaadelda liiklussituatsiooni tervikuna, sh ka teiste liiklusõnnetuse osaliste käitumist. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest.“ Käesolevas väärteoasjas on kohtu hinnangul kaks põhiküsimust: 1) kas menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni poolt juhitud sõiduki XXXXi sõidukiirus vastas tema sõidukogemustele ja liiklustihedusele; 2) kas Elvis Gutmann pidi ette aimama, et teise sõiduki (XXXX) juht talle kui sõidueesõigusega juhile ringristmikul teed ei anna. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik Elvis Gutmann ülekuulatuna tunnistajana (tl 22) öelnud seda, et „Väljataguse tee peale jääb kõrgem koht, sõitsin sellest üle suhteliselt väikse kiirusega, maksimaalselt 10 km/h. Vaatasin vasakule, et ega sealt ühtegi sõidukit ei tule. Vasakult ei lähenenud ühtegi sõidukit. Paremale vaadates nägin ühte kollast sõidukit, mis lähenes ringristmikule arvan, et umbes 50 km/h kiirusega. See sõiduk oli ringristmikust umbes kahe rekka pikkuse kaugusel. Samal ajal olin ringteest umbes 5 m kaugusel ja kiirus võis olla umbes 20 km/h. Sõitsin ringteele, natuke kiirust suurendasin. Silmanurgast nägin, et paremalt poolt ringteele lähenenud kollane sõiduauto sõitis minu kõrvalt ringteele. Seejärel keerasin vasakule ja pidurdasin. Hoogu täitsa maha ei saanud. Teine sõiduk jõudis minu eest läbi sõita, aga selle haakes olev haagise vasakpoolne esimene nurk tabas minu poolt juhitava sõiduki paremat nurka.“ Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Elvis Gutmann, et enne ringristmikku on lamav politseinik. Ta keeras ringristmikule välja ja nägi, et Haljala poolt läheneb kollast värvi sõiduauto XXXX. Kui tema juba ringristmikul oli, siis oli see auto 50 m eemal. Kiirus võis Elvis Gutmannil oma sõnul olla 20 km/h. Lähenev sõiduk sõitis kiirusega 50 km/h ja hakkas siis aeglustama. Ta oli kindel, et lähenev auto annab talle teed, sest see vähendas kiirust. Temal pidurdada ei olnud vaja, sest ei olnud ohtu, et teine auto ei saa kiirust maha. Kui teine sõiduk ringi peale sõitis, toimus kokkupõrge. Kohtuvälises menetluses on B O ülekuulatuna tunnistajana (tl 25) öelnud, et „Enne ringteele jõudmist vähendasin sõidukiirust umbes 30 km/h. Vahetult enne ringteele sõitmist vaatasin vasakule ning nägin, et Põhjakeskuse poolt läheneb üks sõiduauto suhteliselt kiiresti. 7 Vaatamise hetkel oli see sõiduk ringteest umbes 10-15 m kaugusel. Sõitsin ringteele, kuna olin kindel, et jõuan ilusti ringteele, ilma, et oleks teist sõidukit takistanud. Panin parempoolse suunamärguande sisse, et ringteelt maha sõita, siis sel hetkel sõitis Põhjakeskuse poolt tulnud sõiduauto XXXX reg. nr. xxxx vastu haagist.“ Tunnistaja B O kinnitas kohtuistungil, et sõitis kiirusega 50 km/h, kuid kui ta hakkas ringristmikule lähenema, oli kiirus kuskil 30 km/h, kuna ta vähendas kiirust. Ta tuli ringile ja nägi alt, Põhjakeskuse poolt, tulemas üht autot, see auto kadus nagu ära ja siis käiski pauk. B O selgitas, et tal oli tunne, kui see auto ära kadus, et viimane läks juba Rakvere poole ära. Tema sõnul toimus kokkupõrge ringi peal, kui ta hakkas ringilt välja minema. B O oma sõnul veendus ristmikule lähenedes, et ristmik on vaba. Tema sõnul oli ilm selge, päike teda ei pimestanud, oli vastu Põhjakeskust. Seejärel kinnitas B O, et ta nägi võib-olla 20 m enne ringi, et auto alt tuleb, kuid see auto ei olnud jõudnud veel ringi peale. Kui tema läks ringile, siis ei näinud ta seda autot. Seejärel kinnitas B O algul, et kui tema oli ringi peal, siis nägi ta, et vasakult poolt tuleb auto, siis kinnitas ta, et kui tema oli ringil, siis see teine auto vist jõudis ringile. Kohtuvälises menetluses on tunnistaja E M (tl 19) kinnitanud, et „Enne ringteed me seisma ei jäänud, vaid sõitsime vaikse hooga ristmikule.“ Kohtuistungil tunnistaja E M oma sõnul enne ringteele jõudmist ei vaadanud, kas Põhjakeskuse poolt tuleb sõidukeid, ka ei mäletanud ta, kas B O enne ringristmikku kiirust vähendas. E Mi väitel paistis päike nende sõidusuunast paremalt poolt, teisele sõidukile vastu. Lisaks isikulistele tõenditele on antud väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 34), mille lisadena on liiklusõnnetuse akt, skeem ja fotod (tl 29-32). Sündmuskohaks on Rakvere-Haljala mnt 0,8. km-l olev ringristmik. Vaadeldud on sõiduautot XXXX reg nr xxxxx, millel on parem esitiib deformeerunud, esimene põrkeraud lahti ja parempoolne esisuunatuli pesast väljas. Vaadeldud on sõiduauto XXXX xxxx reg nr xxxx haakes olevat kerghaagist xxxx xxxx reg nr xxxx, millel on deformeerunud vasakpoolne esinurk. Liiklusõnnetuse skeemiga osapooled tutvunud ei ole. Kohus, hinnanud kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni süü talle esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Tunnistaja B O vastuoluliste ütlustega, ei ole kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud see, et menetlusalune isik Elvis Gutmann oleks rikkunud

§ 50

lg 3 p 1,2 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiatigi vähendab tunnistaja B O ütluste kaalu asjaolu, et ta on antud liiklusõnnetuse teine osapool, kelle suhtes tehtud väärteootsus on jõustunud. B O suhtes on Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe teinud 17.10.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2590,11,005217 (tl 15) selle kohta, et B O 04.09.2011 kella 18.00 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 0,8. km-l, juhtides kerghaagisega (xxxx) autorongi, juht ringristmikul eiras liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid, mille tulemusel põrkas kokku vasakult poolt lähenenud sõidu eesõigust omava sõiduautoga xxxx, põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitatud E. Gutmannile. Sellega rikkus B O

§-de 17 lg 1, 56 lg 1 nõudeid ja pani toime väärteo

§ 223lg 1 järgi.

Tunnistaja E M ei teadnud anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Teised kohtuvälises menetluses kogutud tõendid menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni süüd ei tõenda. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et omades liiklusnõuete kohaselt sõidueesõigust, ei anna see õigust teisele sõidukile otsa sõita. Elvis Gutmannil liiklejana oli õigus eeldada, et Haljala poolt ringristmikule läheneva sõiduki (XXXX) juht täidab

nõudeid. B O poolt juhitud sõiduk (XXXX) vähendas ringristmikule lähenedes kiirust, mistõttu Elvis Gutmann ei pidanud ette aimama, et XXXX talle peateel ette sõidab. Olemaolevate tõendite pinnalt ei saa Elvis Gutmannile ette heita seda, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli sõidukogemustele ja 8 liiklustihedusele mittevastav, mistõttu ta ei suutnud enne kokkupõrget võtta tarvitusele meetmeid (vähendada kiirust või seisma jääda), et liiklusõnnetust ära hoida. Politsei kutsuti liiklusõnnetuse sündmuskohale põhjusel, et osapooled ei jõudnud kokkuleppele, kumb neist on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, kuivõrd B O väitis, et temal on peatee. Mis puutub sellesse, et justkui päike võis XXXX juhti Elvis Gutmanni pimestada, siis võimaliku päikse vastu oli ta fototabelist nähtuvalt vastavad meetmed tarvitusele võtnud, mõlemad päikesesirmid on sõidukis alla lastud (tl 29). Kohtuvälise menetleja ametnik Aulis Vahula seadis kohtuistungil kahtluse alla nii Elvis Gutmanni kui ka B O ütlused, märkides, et kiiruste ja kauguste hindamisi juhtide poolt ei saa kummaltki poolt 100% tõena võtta. Samas ei ole kohtuväline menetleja kogunud ühtegi teist objektiivset tõendit, mis Elvis Gutmanni süüd antud liiklusõnnetuse põhjustamises kinnitaks. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud süüteokoosseis süüteokoosseisu objektiivsest küljest tulenevalt, mistõttu menetlusaluse isiku Elvis Gutmanni kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. V™S § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas on esitatud taotlus kaitsjatasu ja kaitseteenuse osutamiseks kantud kulude hüvitamiseks ühtekokku 300 euro suuruses summas. Kohus leiab, arvestades väärteoasja keskmist mahtu ja keerukust, et Elvis Gutmanni kaitsjale makstud tasu summas 300 eurot on mõistlik ning kuna Ida Prefektuuri rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista riigieelarvest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus Elvis Gutmanni kaebuse, tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 17.10.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2590,11,005217 Elvis Gutmanni suhtes ning lõpetab väärteomenetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2012. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne