1-10-13740/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13740 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.H (M.H) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.H määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M.H on Tartu Maakohtu 08.11.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati M.H-le liitkaristus Tartu Maakohtu 11.07.2009 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 2 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu 04.09.2009 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. M.H-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust, mida KarS 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra, mõistes M.H-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.05.2010 ja lõpp 01.08.
4. Tartu Maakohtu 15.03.2012 määrusega jäeti M.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei saa M.H tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Kohus märkis, et kuigi M.H kannab vangistust esmakordselt, ei saa jätta arvestamata tema kuritegelikku aktiivsust. Kohus andis M.H-le korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses ja asuda õiguskuulekale teele. Teda vabastati vangistusest tingimuslikult, kuid ta jätkas käitumiskontrolli perioodil kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks varem mõistetud karistust reaalselt täitmisele mitte pöörata, vaid asendas liitkaristuse üldkasuliku tööga. M.H ei asunud üldkasulikku tööd sooritama, väidetavalt tervislikel põhjustel, kuid jätkas süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on positiivne, et M.H on osalenud vangistuse ajal erinevates programmides ja tegelenud probleemidega, mis on viinud ta kuritegude toimepanemiseni. Samas ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta asjaolu, et M.H on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on toime pandud viimase aasta jooksul. Kohtu hinnangul peaks ennetähtaegse vabastamise taotlemisel olema süüdimõistetu käitumine vangistuses laitmatu selleks, et saaks asuda seisukohale, et süüdimõistetu on karistusest vastavad järeldused teinud ning ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.H esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. M.H on nõus, et ta on kolm korda varasemalt karistatud ning viimasel aastal on tal kolm rikkumist, kuid need ei ole jämedad. M.H-le anti varasemalt võimalus oma vaateid elule üle vaadata, kui ta tingimisi vabadusse jäeti. M.H loobus iseseisvalt kahjulikest harjumustest, kuid suhtus sellesse kergemeelselt ega süüvinud situatsioonide ja probleemide tõsidusse. Hiljem pani ta jälle toime kuritegusid. Vanglas läbis M.H sotsiaalprogramme, suhtles psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega ning kirikutegelastega. M.H läbis programmi 12 sammu, vaimse religiooni alused, külastas gruppi anonüümsed narkomaanid, lõpetas riigikeele kursuse, omandas keevitaja elukutse. M.H loobus nikotiinisõltuvusest. Kolm kuud on ta rehabilitatsiooni sektsioonis. Narkosõltuvusest loobus ta juba vabaduses. M.H leiab, et kõik kasulikud programmid, mida vangla võis talle anda, ta läbis ning sai sellest kogu kasuliku informatsiooni. Edaspidi toimub tema hinnangul vanglaga harjumine. Vabaduses on tal pere – vanemad, naine ja XXX tütar – kes teda armastavad, ootavad ja toetavad nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kuriteo toimepanemise ajal oli laps imikuvanuses ning ta ei tunnetanud tõsist eemalolekut lapse ja lähedastega. Alles nüüd on ta sügavalt tunnetanud ja aru saanud oma vigadest ning sellest, et antud vanuses laps vajab kasvatamist ja isa juuresolekut. M.H on nõus täiendava elektroonse järelevalvega. Samuti nõus osalema kõikvõimalikes sotsiaalprogrammides, tööle minema ja täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on M.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning seetõttu rõhutab üksnes järgnevat. -2 - KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et M.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda esmalt tema varasem elukäik, millest nähtuvalt on M.H korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest (nii väärteo- kui ka kriminaalkorras). Varavastaste kuritegude toimepanemise eest on M.H-le mõistetud karistuseks tingimisi vangistust ning asendatud mõistetud vangistust ka üldkasuliku tööga. Sellest olenemata on M.H jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod, mille eest M.H karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, eelkirjeldatud asjaolud ei anna alust arvata, et M.H suudaks sellel korral edukalt läbida kriminaalhoolduse, täites kohusetundlikult ja korrektselt kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi, kuna M.H on rikkumiste toimepanemist jätkanud isegi karistuse kandmise ajal vangistuses ning talle on määratud selle eest mitmeid distsiplinaarkaristusi. Seega peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et M.H ei suuda vabaduses oma käitumist viia vastavusse ühiskonnas aktsepteeritud normidega. Nimetatud ringkonnakohtu veendumust ei muuda isegi asjaolu, et M.H on väidetavalt oma vigadest aru saanud, neid analüüsinud ning muutnud oma vaateid elule.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on M.H suhtes oluliseks riskifaktoriks tema majanduslik seisund ja narkosõltuvus. Ringkonnakohus peab positiivseks, et M.H on vabaduses kindel töökoht. Samas on M.H vabaduses ka varasemalt töötanud, kuid narkosõltuvusest tulenevalt pannud sellegipoolest toime majandusliku kasu saamise eesmärgil hulgaliselt varavastaseid süütegusid. Samuti on M.H suures ulatuses tasumata nõudeid, s.o rohkem kui 4100 eurot. Kuigi M.H on tegelenud narkosõltuvusega ning enda kinnitusel täielikult loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest, peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et vabaduses võib M.H olla tagasilanguse perioode. Seda eelkõige põhjusel, et M.H loobus narkootiliste ainete (metadooni) tarvitamisest üks kuu enne vangistust, kuid oli selleks ajaks olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates XX-eluaastast).
8. Ringkonnakohus nõustub M.H poolt määruskaebuses toodud positiivsete asjaoludega, sh sotsiaalprogrammide läbimine, psühholoogide, sotsiaaltöötajatega ja kirikutegelastega suhtlemine, Anonüümsete Narkomaanide loengutel käimine, riigikeele kursuse lõpetamine, keevitaja elukutse omandamine, suitsetamisest loobumine, lähedaste olemasolu ja nende igakülgne toetus. Lisaks peab ringkonnakohus M.H suhtes esinevateks positiivseteks asjaoludeks, et M.H on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning ta on motiveeritud tegelema narkosõltuvusest vabanemisega. Samas leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud positiivsed asjaolud ei anna alust M.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, kuna ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, sh korduvad varasemad süüteod ja nende eest mõistetud karistused, mõistetud distsiplinaarkaristused, suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid, narkosõltuvus.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.H tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -3 - Aarne Sarjas