1-09-8976/38

1-09-8976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8976 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.P määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti N.P temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 01.07.2009 otsusega tunnistati N.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, millest seisuga 27.03.2009 kuulus ärakandmisele 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.03.2009 ja lõpp 24.03.
4. Prokurör ei toeta N.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla ei toeta N.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik märkis, et N.P suhtlusringkonda kuuluvad narkoprobleemide ja kriminaalse taustaga isikud. Ta on varem katseajal toime pannud kuriteo. Vanglast vabanedes ei ole tal kindlat töökohta. Tal on võimalik asuda elama XXX sotsiaalmajja. N.P soovis enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu N.P tingimisi enne tähtaega vabastamisele. N.P on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud isik. Vangla on pidanud kohaldama tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kriminaalkorras on N.P samuti korduvalt karistatud. N.P kannab käesolevat karistust muuhulgas röövimise toimepanemise eest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste ja narkootikumide ebaseadusliku tarvitamisega seotud väärtegude eest. Tal on kalduvus narkootikumide tarvitamisele. Varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Vangla ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt eksisteerib samuti endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Seega on oht, et N.P jätkab vabaduses varasemat elustiili. Pole välistatud, et N.P joobeseisundis, narkootilise aine omandamiseks või kehva majandusliku seisu tõttu paneb vabanedes toime uue kuriteo. Kuigi N.P on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, tal on võimalus asuda elama vabanedes sotsiaalkorterisse, ema on teda nõus materiaalselt toetama ning ta soovib vabaneda sõltuvusprobleemidest, ei ole N.P võimeline praegu alluma käitumiskontrollile ilma, et ta ei kujutaks vabaduses viibides ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.P esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt põhjendas kohus keeldumist sellega, et on suur uute kuritegude toimepanemise risk ja distsiplinaarkaristuste olemasolu – 2 aasta ja 9 kuu jooksul 9 distsiplinaarrikkumist. N.P leiab, et tegemist ei olnud oluliste rikkumistega. Kõik sotsiaalprogrammid on läbitud, osaleb hetkel XXXX programmis. Viibib rehabilitatsioonisektsioonis, mis on mittesuitsetajatele. Jäänud on läbida ainult üks programm – XXXX. N.P töötab sektoris XXXX. Riigil on nõudeid tema vastu 1750 eurot, aga vanglal ei ole võimalik tagada töökohta ning vanglas makstav palk on väga väike. Vabanemisfondis on XXX eurot. Tingimisi vabanemisel oleks kohustus tööle asuda ja 10-14 päeva jooksul leiaks kindlasti töökoha. Elukoht on olemas XXX sotsiaalelamus. Seal on kohustuseks maksta igakuiselt üüri, olla kaine, enne teatud kellaaega olla tagasi. Pidev sissetulek on tagatud pensioniga. Ema töötab samuti ja vajadusel aitab. N.P märgib, et ta on hakanud õppima, lõpetas eesti keele XXXX kursuse ja taseme XX suvel. On läbinud programmid ja töötanud XXXX. Lisaks on N.P kindel, et ei pane toime uut kuritegu, kuna ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. N.P kinnitab, et on loobunud narkootiliste ainete kasutamisest 2008 aastal, mil sai 2 kuud vangistust. Pärast seda oli vabaduses ja juba pea 4 aastat järgib tervislikku eluviisi. Lisaks on loobunud suitsetamisest. N.P märgib määruskaebuse lisas, et vabaduses lävib oma ema ja elukaaslase ning väikese XXXX. Elukaaslane ei ole narkomaan ega kurjategija. Endiste kambrikaaslastega ta ei suhtle. Kuriteod on alati üksi toime pannud. Sellest järeldub, et ei toimu suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. N.P ei ole nõus karistusregistri väljavõttega, milles märgitakse, et ta on korduvalt sooritanud inimeste tervise vastu suunatud kuritegusid. N.P leiab, et 2001 kuni 2002 on teda karistatud röövimise eest, kus ei olnud mingit ähvardamist ega tervisekahjustuse tekitamist. Varavastaseid kuritegusid ta ei eita, nende toimepanemiseni viis narkootikumide tarvitamine. Alates 2008.a ei ole narkootikume tarvitanud. Kahetseb toimepandud kuritegusid, mille eest karistust kannab. On nõus jätkama töötamist ja maksma nõudeid, aga Tartu Vanglal -2 - ei ole võimalust tööd tagada. Vabaduses oleks aga võimalik tööle asuda ning läbida ka teised sotsiaalprogrammid. Juhul kui ringkonnakohus ei vabasta teda tingimisi enne tähtaega, palub ta määrata tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus uuesti läbi vaatamisele 6 kuu pärast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et N.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. Ringkonnakohus on arvamusel, et käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et N.P suhtes on sellel korral karistus täitnud eesmärgi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on N.P hulgaliselt distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on N.P hetkel kolm. Määruskaebusest tulenevalt on ta 2 aasta ja 9 kuu kestel 9 distsiplinaarrikkumist toime pannud. See välistab ka taotluse rahuldamise, milles N.P palub määrata tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus uuesti läbi vaatamisele 6 kuu pärast. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel äärmiselt kaalukaks asjaoluks kinnipeetava distsiplinaarkorras karistatus. Ringkonnakohtu hinnangul näitab asjaolu, et N.P on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole N.P olnud võimeline õiguspäraselt käituma. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Ka N.P hinnang, et tema poolt toimepandud rikkumised ei ole olulised, näitab, et N.P suhtes ei ole temale mõistetud karistus veel oma eesmärki saavutanud, kuna tema arvates võib vanglas kehtestatud korda rikkuda. Vangla hinnangul puudub N.P iseseisev toimetuleku oskus. N.P haridus- ja töökäigust nähtuvalt on N.P jätnud alustatud õpingud ja kursused eriala omandamiseks pooleli ning tema töötamised on olnud lühiajalised. N.P ei ole mitte üheltki tööandjalt esitada garantiikirja tema töölevõtmise kohta vabanemise järgselt. Kuigi N.P arvamuse kohaselt saab ta koheselt tööle peale vanglast vabanemist, on tema tegelikud ja reaalsed väljavaated tõenäoliselt tööturul üsna kasinad, arvestades käesoleval hetkel suurt tööpuudust ning N.P eriala puudumist. Arvestades N.P eelnevat eluviisi, suurendab töö puudumine reaalset ohtu uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. -3 - N.P vähest seaduskuulekust näitab ka tema poolt varasem katseaja nõuete rikkumine seoses kuriteo toimepanemisega. Ka vangla on hinnanud N.P käitumise kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes. Arvestada tuleb ka vangla hinnangut N.P suhtes uute kuritegude toimepanemise kõrge protsentuaalse näitaja kohta. Tema tingimisi enne tähtaega vabastamise aluseks ei saa olla ainult paljasõnaline lubadus hakata seaduskuulekalt käituma, sest need ei kaalu ülesse eeltoodud negatiivseid asjaolusid, mis räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu. Ringkonnakohtul ei ole alust uskuda määruskaebuses toodud paljasõnalisi väiteid, et N.P käitumine on seekord sedavõrd muutunud paremuse suunas, et ta nüüd täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ning hakkab käituma seaduskuulekalt. Ringkonnakohus tunnustab positiivselt N.P poolt vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemist, kuid leiab, et eeltoodud positiivsed asjaolud ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, arvestades tema poolt toime pandud distsiplinaarrikkumisi vanglas. Samuti ei anna selleks alust määruskaebuses esitatud teised põhjendused. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et N.P on varasemas elus välja kujunenud narkootikumide tarvitamise harjumus ning vabanemisel on riskiteguriteks narkootikumid. Seda arvamust kinnitab ka tema varasem elukäik. N.P märgib oma määruskaebuses, et ta ei nõustu karistusregistri väljavõttega, milles märgitakse, et ta on korduvalt sooritanud inimeste tervise vastu suunatud kuritegusid. N.P leiab, et 2001 kuni 2002 on teda karistatud ainult röövimise eest, kus ei olnud mingit ähvardamist ega tervisekahjustuse tekitamist. Ringkonnakohus võtab asja juurde karistusregistri väljatrüki, mille andmetest nähtuvalt on lisaks 02.07.2002 kohtuotsusele, mis sisaldas N.P süüditunnistamist muuhulgas KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi, on N.P kriminaalkorras karistatud 10.10.2005 ja 18.09.2007 otsustega lisaks vargustele ka rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest. 02.07.2009 otsusega on mõistetud karistus N.P-le muuhulgas ka röövimise eest. Samuti on karistusregistri andmetel N.P korduvalt karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Seega on põhjendamatu väita karistusregistris valeandmete kajastamist. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab N.P positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Selleks võib muuhulgas olla ka maakohtu määruses märgitud soovitus enne vanglast vabanemist läbida sotsiaalprogrammidest kas XXXX või XXXX. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4 - Mati Kartau