veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.L-i määruskaebus rahuldamata.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.11.2009 otsusega mõisteti R.L-ilt riigituludesse menetluskuluna
Tartu Maakohtu 31.08.2010 otsusega mõisteti R.L-ilt riigituludesse menetluskuluna
Mõlema kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõuded kokku 897,15 euro ulatuses on täiteasjas nr 119/2010/1797 kohtutäitur T.P. täitmisel. Menetluskulude nõuded ja täitemenetlusega kaasnevad kulud on R.L täies ulatuses tasumata. 25.01.2012 saabus kohtusse avaldus, milles R.L taotleb täiteasjas nr 119/2010/1797 maksepuhkust, so täitmise peatamist. R.L ei ole enda 24.01.2012 pöördumist põhjendanud ning sellel pöördumisel puuduvad ka lisad. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis TMS § 45 alusel R.L-i taotluse rahuldamata, kuna kohtule esitatust ei nähtu täitemenetluse ebaõiglust R.L-i suhtes ning teisi ™S §-s 45 sätestatud asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse taotluse rahuldamiseks. Kohus viitas ™S §-s 31 sätestatule, mille kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Isegi kui R.L puudub hetkel võimalus võlgnevuse tasumiseks ja kui temalt ei ole midagi võlgnevuste katteks kinni pidada, ei ole selline olukord käsitletav kinnipeetava suhtes ebaõiglasena, sest kui midagi kinni võlgnikult pidada ei ole, siis midagi kinni ka ei peeta. Eraldi kohtutäituri tasu võlgnikule selle eest, et võlgnikult ei peeta midagi kinni ja võlgnikult ei ole midagi kinni pidada, võlgnikule ei lisandu ja ei arvestata. Täitmise peatamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja – Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna kinnipeetav R.L-i vangistuses töötamise korral või R.L-i tööle asumise korral võidakse hakata kinnipeetava sissetulekust tegema võlgnevuste katteks kinnipidamisi (™S § 31, VangS § 44), kuid täitmise peatamise korral jäävad riigil sissenõudmisele kuuluvad rahasummad saamata. Kuna täitmine peab toimuma viivitusteta ja võimalikult koheselt (™S § 8), siis ei ole ka sissenõudja, so üldriiklikest huvidest lähtudes põhjendatud täitmist kinnipeetava 24.01.2012 avalduse alusel peatada. Mõjuvaid põhjusi, sh ka täitmise ebaõiglust, kinnipeetava huvide eelistamiseks riiklikele huvidele, ei ole. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuniku pädevus Tartu Vanglas karistust kandva kinnipeetava avalduse kirjalikus menetluses menetlemiseks tuleneb
§-st 22, § 432 lg-st 1 ja ™S § 11 lg-st 2, kuna kriminaalasja nr 1-08-16327 menetleti Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas ning 20.11.2009 ja 31.08.2010 süüdimõistvad kohtuotsused, millistega mõisteti R.L-ilt riigituludesse menetluskulud välja, tehti samuti Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Võlgnik R.L asub Tartus, Tartu Vanglas, mistõttu ka täitmine peaks toimuma tema asukoha järgi; R.L-i vanglas töötamise korral või tööle asumisel võidakse hakata tema töötasust võlgnevuste katteks kinnipidamisi tegema, st reaalne täitmine hakkaks toimuma Tartus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.L esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning menetluskulude tasumise pikendamist 1 aasta võrra. R.L-ile on arusaamatu, mille alusel kohus määruse tegi. R.L märgib, et tema 24.01.2012 esitatud avaldus oli vaid päring, saamaks infot, kaugel algselt saadetud (01.12.2011) taotluse menetlemine maksepuhkuse saamiseks on. R.L esitab määruskaebuse lisana kinnituse, et ta on Tartu Maakohtule edastanud taotluse. R.L põhistab oma taotlust järgnevaga. R.L märgib, et ta ei tööta vanglas ning arvestades, et seal on 900 kinnipeetavat ja 80 palgalist töökohta, lootust tööle saada ei ole. Pesemis–, hügieeni– ja kirjatarbed peab ta ostma enda rahaliste vahendite arvelt. Samuti tuleb tal kodukorrast lähtuvalt tasuda igal kuul tarbitava elektrienergia eest (veekeedukann ja televiisor). R.L märgib, et ta hoolitses enne vangistust ka oma XXXX rahaliste vahendite olemasolu eest ning ka praegu, kuid kui ta hagisid maksma peab, ei tule ta ots-otsaga kokku. Viibides Viru Vanglas R.L töötas ja sai maksta hagisid, osta endale eluks vajaliku. R.L märgib, et 1 aasta maksepuhkust oleks talle ja ta XXXX suureks abiks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lõppjäreldustes jätta muutmata ja R.L-i määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. 2. ™S § 210 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele ™S § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. 2 ™S § 205 lg 1 kohaselt tasutakse rahaline karistus ja varaline karistus tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Esmalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendamatult lähtunud R.L-i taotluse lahendamisel ™S §-st 45. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt taotluse lahendamine lähtuvalt ™S §-st 45 ei saanuks tagada R.L-ile soovitud tulemust, kuna tulenevalt formaliseerituse põhimõttest, ei saa kohtutäitur muuta täitedokumendil määratud nõude tasumise viisi või aega. Selleks, et tasumise viisi või aega teisiti määrata, tuleb muuta täitedokumenti. Nimetatud pädevus tuleneb täitmiskohtunikule
§-st 423 ja §-st 424.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 3. R.L-i määruskaebusest nähtuvalt soovib ta kriminaalmenetluskulude tasumise pikendamist 1 aasta võrra. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et
§-st 424 tulenevalt on võimalik menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. R.L on põhistanud oma taotlust asjaoludega, et ta ei tööta vanglas, ta peab ostma pesemis–, hügieeni– ja kirjatarbed enda rahaliste vahendite arvelt, tal tuleb kodukorrast lähtuvalt tasuda igal kuul tarbitava elektrienergia eest ning lisaks hoolitseb ta oma XXXX rahaliste vahendite olemasolu eest. Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahaline nõue on täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise pikendamise. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et süüdimõistetu menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega. Seega ei ole tegemist mingil juhul süüdimõistetu karistamisega rahalises mõttes, vaid süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva kohustusega hüvitada süüdimõistetul kulud, mis tekkisid riigil seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on seega ka riigi kulutuste vähendamine. Sellest tulenevalt on
ja § 424 järgi võimalik üksnes erandlike asjaolude tõttu pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Siinkohal on oluline märkida, et reeglina tulebki süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulud tasuda
ja § 417 lg 2 kohaselt tervikuna ja koheselt, sõltumata sellest, kas süüdimõistetu asub karistust kandma või kas süüdimõistetul on võimalik karistuse kandmise ajal töötada või mitte. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka R.L-i poolt esitatud kinnipeetava isikuarvest nähtuvalt sai ta kuni 09.2011 töötasu, millelt on tehtud küll kinnipidamisi nõuete tasumiseks, kuid peamiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et isikuarvest nähtub R.L rahaliste vahendite olemasolu ja liikumist. Puutuvalt asjaolusse, et R.L tuleb tasuda elektrienergia tarbimise eest, märgib ringkonnakohus, et esmalt ei ole R.L-i tasumise 1 kohustus märkimisväärne summa ning teiseks tuleb vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 59 kinnipeetaval hüvitada isiklike elektriseadmete kasutamise kulud, mistõttu on tegemist sellise kulutusega, mis kinnipeetav on soostunud tegema vabatahtlikult. Seega ei tingi ringkonnakohtu hinnangul eelnimetatud asjaolud R.L-i poolt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad määruskaebuses toodud hügieenivahendite ja kirjatarvete ostmise vajadus, kuna ei ole usutav, et nimetatud kulutuste tegemine peaks olema sedavõrd sagedane ja kulukas, et mõjutaks A. 3 R.L-i rahaliste vahendite olemasolu täielikult. Ühtlasi ei pea ringkonnakohus mõjuvaks põhjuseks ja seega menetluskulude tasumise pikendamise aluseks tütre rahaliste vahendite olemasolu eest hoolitsemist, kuivõrd R.L-i esitatud isikuarvest ei nähtu, et R.L oleks eraldanud vahendeid tütrele. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus märkimisväärseks asjaolu, et nõude tasumise kohustus oli R.L juba 2010 sügisel, kui tema suhtes tehtud kohtuotsus jõustus. Kohtutäituri poolt saadeti R.L-ile täitmisteade juba 06.12.2011 (tl 180). 4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb lõppjäreldustes jätta muutmata ning R.L-i määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.