← Eesti

4-12-2108/4

Väärteoasi nr.4-12-2108 K O H T U M Ä Ä R US 25.06.2012.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi I.N -i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs´i 23.04.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2302,12,004525 tühistamise nõudes. l e i d i s: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs´i 23.04.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,004525 tehtud otsusega tuvastati, et 29.03.2012.a. kell 09:15, A.H. Tammsaare tee 119, Mustamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas juhtis I.N mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+-3 km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Vastulauset esitatud ei ole. Menetlusalune isik I.N rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid ja Liiklusseaduse § 106 lg. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi ja Liiklusseaduse § 242 lg. 1 järgi. Kuna LS § 227 lg. 2 ja LS § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et I.N on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õieti. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes § 56 lg. 1; § 48`1 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1; määras kohtuväline menetleja I.N `ile Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks võtta ära I.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. I.N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs´i 23.04.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,

  1. Põhistades oma kaebust sellega, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 23.04.2012 otsusega väärteoasjas nr 2302,12,004525 karistati teda LS § 227 lg 2 ja 242 lg 1 rikkumise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Temale inkrimineeriti rikkumine: 29.03.2012 kell 09.15 juhtis A. H. Tammsaare teel 119 Mustamäe linnaosas Tallinna linnas asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 75+- 3km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Väärteoga rikkus LS § 15 lg 1 p 2 ja 106 lg 3 sätteid. Palub muuta eelnimetatud otsusega temale mõistetud karistust alljärgnevatel põhjustel: 29.03.2012 vormistas Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Sirvi Pezonen temale väärteoprotokolli nr AB 1230950, milles märkis, et 29.03.2012 kell 09.15 juhtis A. H. Tammsaare teel maja nr 119 juures Laki tänava suunas Mustamäe linnaosas Tallinna linnas asulasisesel teel Sõbra Auto OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit BMW, reg nr xxx kiirusega 75+3km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Samuti olles esmase juhtimisõigusega juht, juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Sõbra Auto OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit BMW, reg nr xxx, kasutas 29.03.2012 hommikul tööülesannete täitmisel esimest päeva ning unustas algaja juhi tunnusmärkide olemasolu kontrollida. Tunnistab selles oma üleastumist ning on edaspidi tähelepanelikum. Üritas korduvalt esitada väärteoprotokollile vastulauset e-toimiku kaudu, kuid see ei õnnestunud süsteemi vea tõttu. Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 2 kohaselt on süüteod kuriteod ja väärteod. Väärteomenetluses on kohtuväline menetleja kohustatud tuvastama väärteo koosseisulised tunnused, õigusvastasuse ja isiku süü. Temale mõistetud karistus on alusetu ja liiga karm. Töötab tähtajalise töölepinguga 02.04.2012 kuni 31.08.2012 OÜ T asukohaga XXX käivitamise projektijuhina ning tööülesannete tõttu peab igapäevaselt liikuma marsruudil Rakvere-Tallinn-Kuressaare. Juhtimisõiguse äravõtmine ohustab kapitalimahuka riikliku tähtsusega objekti tööle rakendamist. Väärteoprotokollis ja –otsuses on tuvastamata olulised väärteo objektiivsed koosseisulised tunnused: lubatust suurem sõidukiirus fikseeriti takistusest möödumisel. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel selgitas kiiruse ületamise asjaolusid - liikus mööda Tammsaare teed paremas sõidureas. Temast umbes poole autopikkuse võrra tagapool liikus teine sõiduk vasakus reas. Märkas umbes 300m eespool enda sõidureas kollaste vilkurite seisvad sõidukit ning sellele otsasõidu vältimiseks kiirendas, et takistusest ohutult mööduda ja mitte takistada vasakus reas temast tagapool sõitvat sõidukit. Kohe kui möödus seisvast kollaste vilkuritega sõidukist, mõõtis politsei lubatust suurema kiiruse. Tegutses KarS § 29 järgi hädaseisundis, seega esinevad tema käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud. Palub tühistada eelnimetatud otsusega temale mõistetud karistus, kuna ületas lubatust suurimat kiirust liiklusohtliku olukorra lahendamiseks ja tema suunavööndis seisvale takistusele otsasõidu vältimiseks. Kooskõlas V™S § 125 lg.1 lükkas kohus 18.06.2012.a. kell 10.00 toimunud kohtuistungil seoses I.N `i taotlusega istungi edasilükkamiseks tervislikel põhjustel asja arutamise edasi 25.06.2012.a. kella 11.00-ks, paludes ühtlasi järgmiseks kohtuistungiks kaebajal esitada Sotsiaalministri määrusele vastav tervisetõend. Uue kohtuistungi toimumise aeg 25.06.2012.a. kella 11.00 tehti kaebaja I.N `ile nii telefoni kui ka e – maili teel teatavaks. Seega oli I.N teadlik asja arutamise ajast ja kohast. 2 V™S § 41 lg.8 kohaselt kohalviibivatele menetlusosalistele kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse menetlusdokumenti märge. V™S § 41 lg.4 kohaselt on ka kutse elektrooniliselt kätte toimetatud. Vastavalt V™S § 125 lg.3 kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu V™S § 125 lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega. Kaebuse esitaja ei ilmunud avalikule kohtuistungile 25.06.2012.a. kella 11.
  2. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud. Samuti ei ole kaebaja I.N käesoleva momendini esitanud kohtule Sotsiaalministri määrusele vastavat tervisetõendit 18.06.2012.a. kell 10.00 toimunud kohtuistungilt puudumise kohta. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S § 125 lg.3, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta I.N -i (isikukood: xxx, elukoht: XXX) kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs´i 23.04.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2302,12,004525 tühistamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.