lg 2;
lg 5 p 1 Kaebuse esitaja N.J (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:
3. Võimaldada N.J tasuda mõistetud rahatrahv 140 eurot osade kaupa 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 28 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
200 eurot ja
Otsuse kohaselt juhtis N.J 21.04.2012.a. kell 16:47 Rannamõisa tee, Tallinnas mootorsõidukit BMW 524 TD reg.nr xxx asulasisesel teel kiirusega 76+-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses otsus tühistada osaliselt. Ta palub rahatrahvi suurust vähendada ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja palub teha uus otsus, milles võetakse arvesse kaebuse esitaja sotsiaalset olukorda, tema majanduslikke ning faktilisi võimalusi, väärteo sooritamisel otsese tahtluse puudumist ja puhtsüdamlikku kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks. Kaebuse esitaja on töötu, elab juhutöödest ja lähedaste abist ning peab tasuma lahutatud abikaasa tekitatud võlanõudeid Tele2 Eesti AS-le ja Raha24 OÜ-le võlanõudja Creditreform Eesti OÜ. Tal on ülalpidamisekohustus alaealise lapse ees. Väärteo toimepanemist kaebaja tunnistab. Ta sõitis rutiinselt eesliikunud sõiduauto järel, jälgis tähelepanelikult liiklusolukorda ja teeolusid ning uskus inimlikult, et kõik eesliikunud ja järgnenud mootorsõidukid sõidavad enam – vähem lubatud sõidukiiruse piires. Ta on ka varem liikluseeskirjade rikkumise eest saanud karistada. Sooritatud väärtegu juhtus kogemata. Antud juhtumit ta kahetseb. Kaebuse esitaja leidis, et halveneb karistamisega ka kolmandate isikute (alaealise lapse ja lähedaste) olukord. Alates 10.09.2008.a. ei ole kaebajal kindlat töökohta ning elatub juhutöödest. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et palub jätta kaebuse rahuldamata. Väärtegu on leidnud tõendamist tunnistaja Margus G ´i ütluste ja liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel oli järgitud kiirusemõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Karistamise aluseks olev süüline käitumine
Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuses on selgitatud, et N.J ületas suurimat lubatud sõidukiirust seetõttu, et sõitis eesliikunud sõiduki järel ning uskus inimlikult ja heauskselt, et kõik eesliikunud ja järgnenud sõidukid liiguvad enam – vähem lubatud sõidukiiruse piires. Kaebaja selline selgitus näitab, et ta ei võta endale liikluses mootorsõiduki juhina osaledes vastutust liikluskorraldusvahendite ja liiklusseaduses sätestatud nõuetest kinnipidamisel. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja suhtub liiklusreeglitesse lugupidamatult ega adu, et need on kehtestatud kõikidele liiklejate kaitseks. Spidomeetri mittejälgimine juhi poolt ei ole vabandatav. N.J poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiirus oli niivõrd suur (23 km/h suurem lubatust), et see pidi kaebajale oleme tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebajat on varem korduvalt (16-l korral) liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ning eelnimetatud karistustest 7 on isikule määratud 3 lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli kaebajal mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Seega kohtuväline menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemise liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on ma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebajale oli mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus teada enne vaidlustatud otsuse tegemist ja ka väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab planeerimata väljaminekuid määratava trahvi näol ja piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kohtuväline menetleja leiab, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüs suurusega ning alus rahatrahvi vähendamiseks ning juhtumisõiguse tühistamiseks puudub. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud N.J kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1258783 kohaselt N.J 21.04.2012.a. kell 16:47 Rannamõisa tee, Tallinnas mootorsõidukit BMW 524 TD reg.nr xxx asulasisesel teel kiirusega 76+-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnist. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatake mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kaebaja poolt väärteo toimepanemine on tõendatud peale tema enda omaksvõtu tunnistaja Margus G ´i ütluste ja liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel oli järgitud kiirusemõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.J on väärteo toimepanemist kestvalt tunnistanud ning kahetsenud. Toimiku materjalide kohaselt on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt. Kaebuses esitatud 4 asjaolude kohaselt peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist ning KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse kohaselt N.J ei oma püsivat kindlat sissetulekut, tal tuleb tasuda võlad Tele2 Eesti ASle ja Raha24 OÜ-le. Kohus on seisukohal, et tühistab osaliselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 15.05.2012.a otsuse väärteoasjas nr 2317,12,005414 N.J karistuse määramise osas ning teeb uue otsuse. Mõista N.J-ile
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot, mis tasuta ositi 5 kuu jooksul igakuiselt 28 eurot. Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks jätta muutmata. Margot Mikler Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.