1-07-16288/89

1-07-16288 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-16288 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25.01.2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.B kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Viru Maakohtu 25.01.2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 25.01.2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.B kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot sealhulgas käibemaks 6,40 eurot, advokaat Lembit Nirgi poolt Z.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,40 eurot riigituludesse. Z.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011; Swedbank nr 221023778606; №rdea Bank 17001577198; Danske Bank –
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.B 1-0716288 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega mõisteti Z.B süüdi KarS § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati 3 aasta vangistusega 2 aastase katseajaga KarS § 74 alusel. Harju Maakohtu 09.12.2009 määrusega pöörati Z.B-le Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Z.B karistuse kandmise aja algus 04.12.2009 ja lõpp 04.12.
3. Viru Maakohtu 25.01.2012 määrusega jäeti Z.B temale Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta Z.B tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude asjaolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.B on kriminaalkorras karistatud esimest korda varavastaste kuritegude eest (sh esimese astme kuritegu). Vaatamata sellele, et karistus mõisteti tingimisi, tuli kontrollnõuete rikkumise tõttu karistus pöörata täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vangistuses on kinnipeetav 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti puudub Z.B vabaduses ka kindel elukoht, mis teeb võimatuks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollnõuete täitmist. Seega ei ole täidetud ennetähtaegse vabanemise tingimus- kindla elukoha olemasolu. Peale selle kuuluvad Z.B suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Eeltoodust võib järeldada, et Z.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem on Z.B olnud kriminaalhooldusel, kuid see ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Maakohus leidis, et arvestades Z.B poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja asjaolusid, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Z.B kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb Z.B vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi tuleb Z.B puhul arvestada asjaoluga, et tal on vabanemisel ema toetus ja elukoht. Z.B on osalenud sotsiaalprogrammides XXXX ja XXXX ja XXXX, käesoleval ajal osaleb noorteprogrammis XXXX. Kaitsja möönab, et Z.B küll puudub eriala, kuid varasem elukäik on kinnitanud, et tahe töötada ka madalama -2 - palgaga on tal olemas, seetõttu ei saa pidada määravaks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel omandatud eriala puudumist ja kindla töökoha puudumist. Z.B on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral, mis kinnitab, et tegemist ei ole isikuga, kes on asunud kuritegelikule teele ja kes ei oska teha elus õigeid valikuid. Z.B on osalenud sotsiaalprogrammides ja treeningutes ja on soovinud teha neist õiged järeldused edasise elu korraldamisel. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju Z.B vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et Z.B on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et Z.B on motiveeritud käituma õiguskuulekalt ning tulenevalt ema toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata Z.B edaspidist tegevust ja käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Z.B on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse ajal täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal võimalik. Ringkonnakohus tuvastas, et Z.B karistati Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega 3 aasta vangistusega 2 aastase katseajaga. Kuigi Z.B suhtes esitati katseajal 2 erakorralist ettekannet, andis maakohus talle siiski võimaluse ennast parandada ning täita korralikult kontrollnõudeid, kuid Harju Maakohtu 09.12.2009 määrusega tuli Z.B vangistus täitmisele pöörata, kuna ta ei täitnud katseajaks kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Z.B on distsiplinaarkorras karistatud ka vangistuse kandmise ajal ning käesolevala ajal on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse järgi on Z.B suhtumine kriminaalhooldusesse negatiivne. Viru Vangla ei toeta Z.B ennetähtaegset vabastamist ning peab Z.B korduva süüdimõistmise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 68%. Ringkonnakohus leiab, et arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Z.B puudub eriala ning arvestades tema haridustaset ning asjaolu, et vabanemisel puudub tal töökoht, on tema võimalused käesolevas majandusolukorras tööjõuturul konkureerimiseks väga väikesed. -3 - Ringkonnakohus on seisukohal, et Z.B ennetähtaegse vabastamise välistab ka segadus elukoha osas. Kaitsja väidab määruskaebuses, et Z.B ema on nõus võtma Z.B enda juurde elama ning annab 4-toalisest korterist ühe toa Z.B kasutusse. Samas ei ole kaitsja Z.B ema kirjalikku nõusolekut määruskaebusele lisanud. Kriminaalhooldaja arvamusest (16.11.2011) selgub, et kriminaalhooldajal Z.B emaga kontakti saada ei õnnestunud ning Z.B puudub kindel elukoht, lähedaste toetus. 25.01.2012 kohtuistungi protokolli järgi soovib Z.B elama asuda ema juurde XXX, kuid kirjalikku nõusolekut ega kriminaalhooldaja seisukohta selles osas asja materjalide juures ei ole. KarS § 76 lg 4 alusel vabastamise korral tuleb süüdimõistetu katseajaks allutada KarS § 75 järgi käitumiskontrollile, mis kohustab isikut elama kindlas elukohas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal ei ole toimiku materjalide järgi võimalik otsustada, millisele aadressile Z.B on võimalik ennetähtaegse vabastamise korral elama asuda. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -4 - Aarne Sarjas