Kriminaalasi nr 1-12-7466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7466 (12250101087) Kohtuko

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav E.J, ik. XXX, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.J kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

§ 69sätete kohaldamisega E.J’ ile mõistetud karistus vangistus kaks

§-s 75 sätestatud 1 Kriminaalasi nr 1-12-7466 kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

1. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Viru Vangla III üksuse noorte kriminaalhooldusametnikule. 5.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
2. E.J-i suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 7.Välja mõista E.J’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-127466 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - E.J /: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada E.J arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, jättes kaitsjatasu riigi kanda.
4. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb E.J tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36,25 eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu
5. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 30.09.2012.a.
6. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kuiisik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
7. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on 2 Kriminaalasi nr 1-12-7466 mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus E.J-i süüdistatakse selles, et tema et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 27.05.2012.a kella 03:26 paiku Kuressaare linnas XXX mopeedi ™S Motard 50 alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,85 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,7 mg/l, lõplik tulem 0,78 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus E.J` ile nõutud karistus:

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks

§ 69

sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 9 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav E.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi ühe aasta peale ja võimalusel vabastada kaitsjatasu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab E.J süüdi kuriteos

§ 121järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Kokkulepitud karistus vastab

§-des 56, 74 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. 3 Kriminaalasi nr 1-12-7466 Tõkend – E.J’ i suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsus jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel peab kohus põhjendatuks määrata sundraha tasumine E.J-i poolt ositi 12 kuu jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja põhjendatud taotluse alusel on kohus arvestanud tasuks 76,80 eurot (summas sisaldub käibemaks). KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada E.J kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. E.J on õpilane ja temal iseseisev sissetulek puudub. E.J on varem kriminaalkorras karistama, käesolevas kriminaalasjas on ta oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. E.J-ilt on juba otsusega menetluskuluna väljamõistetud sundraha 435 eurot. Kristel Pedassaar Kohtunik 4