1-10-16086/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-16086 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.L-i (M.L) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.L-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.10.2012 määrusega jäeti M.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.L tunnistati Tartu Maakohtu 14.03.2011 otsusega süüdi KarS § 214 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust, mis asendati 1020 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 22.03.
4. Tartu Maakohtu 27.10.2011 määrusega pöörati M.L-ile Tartu Maakohtu 14.03.2011 otsusega mõistetud tingimisi karistus, s.o 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. M.L-i karistuse kandmise algus on 02.12.2011 ja lõpp 11.04.
5. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 06.08.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse, leidis, et M.Lingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus tegi kindlaks, et korduvad kriminaalkaristused, sh katseajal uue kuriteo toimepanemine ja reaalse vangistuse asemel mõistetud üldkasuliku töö alahindamine välistavad käesoleval ajal M.L-i ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. Maakohus leidis, et M.L ei ole vaatamata oma lubadustele valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Võttes arvesse veel M.L-i poolt toime pandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude toimepanemise väga kõrget riski, pidas maakohus tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla enneaegseks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud, st ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest ning tal on kindel elukoht ja võimalus asuda tööle. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.L, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt juhib M.L tähelepanu asjaolule, et on karistusest kandnud enam kui poole ja seega pidanuks maakohus arutama tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise järelevalveta. M.L andis küll nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks lisakohustusena, kuid sellele vaatamata soovis enda vabastamist ilma elektroonilise valveta. Veel leiab M.L, et maakohus ei arvestanud, et ta käib juba
7. augustist tööl väljaspool vangla territooriumi. Ta on üle kahe kuu töötanud OÜ-s P . Vabanedes on tal olemas nii elukoht kui ka ametlik töökoht. Vanglas on ta loobunud alkoholist, läbides sotsiaalprogrammi XXXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Esmalt on M.L juhtinud tähelepanu asjaolule, et seoses poole karistusaja ärakandmisega pidanuks maakohus arutama tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valveta. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest täitus kinnipeetaval pool karistusajast 06.08.2012 ning seega oli tal õigus taotleda vangistusest vabastamist ilma lisapiiranguta, kuid leiab, et nimetatud eksimus ei ole kaasa toonud põhjendamatut kohtulahendit. Seejuures märgib kohus, et kui maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada M.L vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega, ei oleks kohus saanud vabastada teda ka ilma elektroonilise valveta, s.o kinnipeetava jaoks soodsamal viisil.
11. Ringkonnakohus leiab, et M.L-i määruskaebuses esile toodud asjaolud, s.o töötamine väljaspool avavanglat ning kindla elukoha ja töökoha omamine, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ehkki 2 tegemist on vaieldamatult positiivsete asjaoludega, leiab kohus, et need ei kaalu üles M.L-i varasemat elukäiku ega ole seega piisavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. M.L on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise ja varguse katse eest tingimisi vangistusega, mis liideti hilisema otsusega omastamise eest mõistetud vangistusega ning asendati üldkasuliku tööga. Seega pani M.L katseajal toime uue kuriteo. Ka viimase kuriteo, s.o väljapressimise, pani M.L toime katseajal ning ka sel korral asendati mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga. Seitsme kuu pärast otsuse jõustumisest pöörati M.L-ile mõistetud vangistus aga täitmisele, kuna ta rikkus registreerimikohustust, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega selle vahetamiseks. Üldkasuliku töö tunde oli ta teinud määratud 1020 tunnist vaid 32, eirates koostatud ajakavasid. Eeltoodust nähtub, et M.L-ile on korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole neid kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist ning eirates katseaja kontrollnõudeid. M.L-i varasema käitumise põhjal kahtleb ringkonnakohus, et ta oleks tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel suuteline kinni pidama katseajaga kaasnevatest kohustustest ega paneks toime uusi kuritegusid. Sellise kahtluse esinemisel ei pea kohus võimalikuks M.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Ringkonnakohtu eeltoodud kahtlusi suurendab asjaolu, et M.L on vabaduses olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on olnud ka oluliseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Ehkki kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi XXXX , ei saa kohus olla veendunud, et see oleks piisav ja M.L ei jätkaks vabaduses alkoholi tarvitamist. M.L on ka varem eiranud temale katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu tema lubadus seekordsel vabanemisel kontrollkohustust täita ei ole kohtu jaoks veenev. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ja sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab see, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M.L kergesti mõjutatav. Seega, sattudes mitteseaduskuulekate ning alkoholi tarvitavate kaaslaste seltskonda, võib M.L jätkata endist eluviisi.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau