lg 2 p 9, § 200 lg 1 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
Veel tunnistati A.R süüdi
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.09.2010 – 30.11.2010, s.o 2 kuud ja 9 päeva ning eelvangistus 21.12.2010 – 27.04.2011, s.o 4 kuud ja 7 päeva, kokku 6 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Maakohus arutas A.R-ile esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on 12.12.2009 Ida Prefektuuri poolt karistatud
lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni ja 13.12.2009
lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni: − 23.08.2010 kella 17.24 paiku XXX Rimi Eesti Food AS Tapa Säästumarketis pani endale põue 0,5-liitrise pudeli viina Mernaje Na Moloke maksumusega 5,43 eurot (84.90 krooni) ja lahkus poest selle eest maksmata; − 23.08.2010 kella 18.05 paiku XXX Rimi Eesti Food AS Tapa Säästumarketis pani endale põue 2 0,5-liitrist pudelit viina Nemiroff koguväärtuses 10,85 eurot (169.80 krooni) ja lahkus poest nende eest maksmata; − 23.08.2010 kella 18.10 paiku pani XXX OG Elektra Kaubanduskeskuses endale vöö vahele 0,5 liitrise purgi A. Le Goq GIN-i maksumusega 1,24 eurot (19.40 krooni) ja püüdis kauplusest väljuda selle eest maksmata, kuid kaupluse töötaja pidas ta kinni. Seega A.R, olles varem toime pannud vargusi ja võttes süstemaatiliselt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Veel arutas maakohus A.R-ile esitatud süüdistust selles, et tema 22.09.2010 kella 00.10 paiku tungis Rakveres Jakobsoni tänava bussiootepaviljonis kallale A.M. , tekitades talle peksmisega peahaava, mõlema käe lõikehaavad ja hematoomi näo piirkonnas ja võttis ära mobiiltelefoni №kia 2330c-2 väärtusega 57,52 eurot (900 krooni) ning võtmekimbu koguväärtusega 28,76 eurot (450 krooni). Seega A.R, võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Süüdistatav A.R tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes
lg 2 p 9 ning
Süüdistatav A.R pani toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, samuti pani ta toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Maakohus juhindus karistuse mõistmisel
Süüdistatava A.R-i karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus
lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele veel süü täielikku tunnistamist. Samuti kergendas süüdistatava A.R-i karistust
lg 1 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta näitas politseile ette koha, kuhu ta oli peitnud kannatanu A.M. röövitud mobiiltelefoni. Süüdistatava A.R-i käitumises maakohus
Kohus pidas vajalikuks A.R-ile karistuse mõistmisel arvestada ka kannatanu A.M. käitumist, kes teadlikult asetas ennast olukorda, milles on konfliktid kerged tulema.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat A.R-i on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Viru Vanglast vabanes ta alles 22.07.2010, s.o kuu aega enne uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad karistused ja viimase kohtuotsuse järgi kantud lühiajaline vangistus ei avaldanud talle mingit mõju. Süüdistatavat A.R-i on väärtegude toimepanemise eest 21-l korral karistatud ja üksnes 6 kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi on tal tasutud.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu ja
Kõike eeltoodut arvestades leidis maakohus, et süüdistatavat A.R-i tuleb mõlema kuriteo eest karistada vangistusega, mis liitkaristusena on ettenähtud raskema sanktsiooni alammäära lähedane. 2 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub Viru Maakohtu otsuse tühistada osas, milles A.R-i karistati
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 3-aastase vangistusega ning teha uus otsus, millega A.R-i karistada
MS § 238 lg 2 alusel arvata maha 1/3 ning vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi
MS § 338 p 4 sätestatud alusel, kuivõrd mõistetud karistus ja muu mõjutusvahend ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja ei vaidlusta A.R-ile mõistetud karistust
lg 2 p 9 järgi, kuid leiab, et
Kaitsja märgib, et A.R-i käitumises puuduvad raskendavad asjaolud. Samuti on ta toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Lisaks tuleb arvestada kuriteo tehiolusid ja kannatanu seisundit kuriteo toimepanemise ajal. A.R on teinud koostööd menetlejaga ning aidanud kaasa kuriteo avastamisele. Kaitsja on seisukohal, et sellises olukorras ei ole põhjendatud A.R-i karistamine üle sanktsiooni miinimummäära. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et A.R-i tuleks karistada liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest KrMS § 238 lg 2 alusel arvata maha 1/3 karistusest ning lõplikuks karistuseks määrata 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kaitsja on seisukohal, et A.R-i näol on tegemist isikuga, keda on võimalik
Kaitsja leiab, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et käesolevaks ajaks on A.R juba üle 7 kuu vangistusest ära kandnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates A.R-i kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kergendavate asjaoludena A.R-i poolt süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, samuti süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Lisaks võttis maakohus arvesse kannatanu A.M. käitumist, kes teadlikult asetas end olukorda, milles on konfliktid kerged tekkima. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.R-i on varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta vaid kuu aega enne uute kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on teda karistatud 21-l korral ning ta on tasunud vaid kuus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole varasemad karistused ja viimase kohtuotsuse alusel kantud lühiajaline vangistus avaldanud A.R-ile mingit mõju ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ning 3 arvestades A.R-i karistust kergendavaid asjaolusid oli põhjendatud karistada teda
Maakohus on igakülgselt põhjendanud karistusmäära valikut, kohtu põhjendused on asjakohased ja veenvad. Maakohus on arvestanud kõigi nende kergendavate asjaoludega, millele viidatakse apellatsioonis ja selle tõttu mõistnudki karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistetud karistuse kergendamine oleks vastuolus karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.