lg 1 järgi Süüdistatav L.G, isikukood xxx, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx; kõrgharidusega, töötab xxxx, xxxx. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend - elukohast lahkumise keeld. Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil 29.11.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 5, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3 O T S U S T A S: L.G
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, so 549.89 eurot riigituludesse.
alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui L.G 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 29.11.2011. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel, võttes arvesse süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid ja tema varalist seisundit, vähendab kohus L.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistetavat sundraha ½ võrra ning võimaldab väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud hüvitada ositi. Välja mõista L.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 208.50 eurot sundraha; - 4.15 eurot toimiku koopia tegemise eest
alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 212.65 eurot tasuda ositi 5 kuu jooksul, tasudes alates detsembrikuust 2011 igakuiselt vähemalt 42.53 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.
järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga, andis 28.10.2008 Rakveres Rohuaia 8 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil tunnistajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et eelmisel suvel xxxx poe juures toimunud kakluse käigus lõi kriminaalasjas nr 1-07-14568 kannatanu V V temale poest järgnenud M L üle vasaku õla vasaku käega, paremas käes olid kannatanul õlled. L.G ei näinud kuhu löök M.L tabas, kuna seisis M.L taga. L.G andis ütlusi ka selle kohta, et M.L V.V ei löönud vaid kaitses ennast viimase hoopide eest. Oma teoga pani L.G toime kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütluste andmise, so
II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused L.G end
lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, seletades, et rääkis kohtuistungil sündmustest nii, nagu tema neid mäletas. L.G süü Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-07-14568 tunnistajana teadvalt valeütluste andmises 28.10.2008 kohtuistungil on asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud 2 kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - süüdistatav M L kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee taotlusega kriminaalasjas nr 07259000733 kohtumenetluses L.G tunnistajana ülekuulamiseks (tl 33), mille kohaselt tegemist on isikuga, kes viibis 02.06.2007 xxxx poe juures ning nägi pealt intsidenti, milline leidis aset M L ja V V vahel. - koopiaga tunnistaja L.G allkirjast 28.10.2008 kohtuistungil (tl 35), millega tunnistaja kinnitas, et teda on Viru Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise ja ütluse andmisest alusetu keeldumise eest
- koopiaga Viru Maakohtu kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-07-14568 28.10.2008 (tl 3549, 50-54), mille kohaselt L.G andis 28.10.208 kohtuistungil tunnistajana ütlusi, kinnitades, et M L eemaldus poest kellelegi järgi ja siis tuli juba üle vasaku õla hoop ja kannatanu pani maha käes olnud õlled ja läks M kallale. M hoidis kaitseks käsi ees, püüdis teda rahustada, hoidis tast kinni ja nad kukkusid kõik koos. Madistasid natuke ja siis rahunesid maha, tõusid püsti ja läksid laiali. - koopiaga Viru Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-14568 04.11.2008 (tl 56-60), mille kohaselt M L on
järgi süüdi tunnistatud selles, et tema, 02.06.2007 kella 20.00 paiku xxxx alevikus xxxx asuva kaupluse läheduses tülitas kauplusest väljunud V Vt ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga V Vt kaela ja rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava V V peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmisega põhjustati V Vle kaela ja rindkere põrutused. Kohus leidis, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu M Li tegevuses on tõendatud kannatanu V V ning tunnistaja A O ütlustega, samuti V V patsiendikaardiga. Kohus ei pidanud usaldusväärseiks M Li ennastõigustavaid ütlusi ja ka tema sõpruskonda kuuluvate tunnistajate ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta. M Lil puudus igasugune põhjus V Vt poe ees oodata, temale järgneda, temale küsimusi esitada, samuti teda rünnata. Kohtu arvates on usutav, et V Vl polnud tahtmist kakelda, eriti aga kaklust alustada olukorras, kus temale järgnenud M Lit olid toetamas mitmed sõbrad, kes vajadusel suure tõenäosusega viimasele appi oleks tulnud. Samas pole eluliselt usutav, et V V oleks sündmuskohalt põgenenud jalanõusid maha jättes, kui ta oleks olnud ründav pool ja M L oleks temale kakluses alla jäänud nagu M L ja tema kaaslased väidavad. Kohtul polnud põhjust kahelda tunnistaja A O ütlustes, kes süüdistatavat ja kannatanut mittetundva isikuna juhtunut juhuslikult pealt nägi ja kelle ütlused ühtivad kannatanu V V ütlustega. V Vl esinevad vigastused fikseeriti sündmusega samal päeval ja seega on tema kohta välja antud patsiendikaart usaldusväärseks M Lit süüstavaks tõendiks kriminaalasjas. M Li kohta viis päeva hiljem välja antud patsiendikaart ei pruugi aga kajastada 02.06.2007 toimunut. Usaldusväärselt on tõendamist leidnud asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks oli M L, puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M L oleks olnud hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta. Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud K A, D M, R R, K K ja M S tegevuses esinevad
MS § 268 lg 6 alusel politseile. - koopiaga Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-14568 20.02.2009 (tl 61-65), millega Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-14568 jäeti muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on oma otsuses tõendamiseseme asjaolud veenvalt tuvastanud. Kohus on tõendite analüüsi tulemusena jõudnud 3 järeldusele M Li süüs kannatanu suhtes toimepandud vägivallateos. Seejuures on kohus välja toonud konkreetsed tõendid, mis selleks aluse annavad (kannatanu V V, tunnistaja A O ütlused, kannatanu patsiendikaart). Kohtuotsuse põhiosa vastab KrMS §-s 312 toodud nõuetele, st muuhulgas on ära toodud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendanud, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Süüdistatava M Li ja teiste tunnistajate ütluste analüüsimisel jõudis kohus järeldusele, et need ei ole usaldusväärsed ning kohtuotsuse tegemisel ei saa neid aluseks võtta. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et M Li versioon kannatanuga konflikti tekkimise põhjustest ei ole tõene ning V Vle järgnemine kaupluse ees oli ajendatud vaid soovist viimasega tüli norida. Maakohus on loogiliselt oma järeldusi kogutud tõendite pinnalt põhjendanud ning veenvalt sidunud need elulise usutavusega. Ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh kohtuistungi protokolli ja kohtuotsuste kasutamine tõendina teises kriminaalasjas on lubatav ning neid tuleb käsitada muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Süüdistatav L.G oli tunnistaja M Li kriminaalasjas, kus ta andis tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta ütlusi. Süüdistatava L.G ütlused Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 28.10.2008 toimunud kohtuistungil on tegelikkusele mittevastavad, sest need lahknevad olulisel määral nendest kohtu poolt usaldusväärseteks loetud tõenditest, millele tuginevalt M L süüdi mõisteti. Kohtuistungil 29.11.2011 andis L.G ütlusi, et tunnistajana kohtuistungil 28.10.2008 andis tema ütlusi nii nagu tema sündmusi mäletas, kinnitades, et tema puudus tahtlus valetada. Kohtus andis ütlusi sündmuste kohta, mis ei olnud tema jaoks olulise tähtsusega enam kui aasta möödumisel nendest sündmustest ning ei mäletanud enam täpselt, mis juhtus. Rääkis lihtsalt nii nagu mäletas.
lg 1 kuni 24.07.2009 kehtinud redaktsioon nägi ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt valeütluse andmise eest või tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 66 lg 3 sätestab, et tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Tulenevalt KrMS § 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis seisneb menetlustoimingule allutatud tunnistaja poolt teadvalt vale ütluse andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o. ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ülekuulatavale kindlalt teadaolevatest asjaoludest vaikimist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks tunnistaja poolt valeütlustele allakirjutamisega ülekuulamisprotokollis, samuti loetakse valeütluse andmine lõpuleviiduks nende andmisega kohtus. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses tunnistajana väljakutsutud isik. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st et isik peab olema teadlik sellest, et ta annab vale ütluse. Ei oma tähtust, kas valeütlused on antud kellegi kasuks või kahjuks. 4 Kohus leiab, et süüdistatava L.G käitumises esinevad
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb otsese tahtlusega, st ta on teadlik, et annab valeütluse. Süüdistatav L.G pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et ta annab valeütluse.
L.G oli kriminaalasjas tunnistaja ning seega oli ta
L.G-le selgitati Viru Maakohtu 28.10.2008 istungil tunnistaja õigusi ja kohustusi ning teda hoiatati allkirja vastu selle eest, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja on õigustest ja kohustustest aru saanud, mida tõendab kohtuistungi protokoll. Seega on täidetud ka
lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue – L.G oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Ütluste andmine kohtuistungil tunnistajana ja isikuna, keda on enne tunnistajana ütluste andmist kohtuistungil kohtu poolt kui tunnistajat isikliku allkirja vastu hoiatatud
järgi ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja
Tunnistaja L.G andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et rünnet alustas V V. Nimetatud teadvalt valeütlused olid kantud soovist vabastada M L vastutusest tema poolt toimepandud süüteo eest. Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsusega mõisteti M L süüdi
kella 20.00 paiku xxxx asuva kaupluse läheduses tülitas kauplusest väljunud V Vt ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga V Vt kaela ja rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava V V peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmisega põhjustati V Vle kaela ja rindkere põrutused. Kohtuotsusega tuvastati, et ei M L ennastõigustavaid, ega ka tema tutvusringkonda kuuluvate isikute, sh K K ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Kohtu hinnangul leidis tõendamist asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks oli M L ning puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M L oleks olnud hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta. M Li süü
Võtti ning tunnistaja Arni Omleri ütlustega, samuti V V patsiendikaardiga. Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud K A, L.G, R R, K K ja M S ebausaldusväärsetes ütlustes esinesid kohtu hinnangul
MS § 268 lg 6 alusel sellekohase teate politseile. 20.02 2009 otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse M Li süüdimõistmises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on nimetatud kohtuotsuses seisukohal, et Viru Maakohus on tõendite analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele L süüs kannatanu suhtes toimepandud vägivallateos, tuginedes konkreetsetele tõenditele, so kannatanu V, tunnistaja O ütlustele ning kannatanu patsiendikaardile. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas L.G andis kohtus valeütlusi teadvalt. Selleks on vajalik tuvastada, et tema tegutses otsese tahtlusega. 5
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. L.G viited selle kohta, et tegemist on inimliku mitte mäletamisega ning et tema mälu võis mõjutada sündmuste hilisem arutelu kaaslastega, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tuleb pidada tavaliseks, et inimene aja jooksul unustab eriti enda jaoks ebaolulise sündmuse üksikuid detaile. L.G ka ise möönab, et sündmus ei olnud tema jaoks oluline ning et ta rääkis kohtus asjast nii, nagu ta seda mäletas. Peale juhtunut arutasid samas sündmuses osalenud tuttavatega juhtunut ning igaüks sai oma arvamust avaldada, kuid tema väitel neil mingit kokkulepet ütluste sarnaseks andmiseks ei olnud. Samas, L.G kindlasõnalist väidet kohtuistungil 28.10.2008, et V V ründas M Li esimesena, so eksimist lööja isikus, ei ole alust tõlgendada mitte inimese mälu eripärana, vaid teadliku ja tahtliku valeütlusena, so tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisena. See ei ole ei arvamus ega oletus, vaid tõsikindel väide, et rüselus sai alguse just V V tegevusest. 02.06.2007 õhtul toimunud sündmused olid tema jaoks ebaolulised ning kahtlemata on tegemist situatsiooniga, mille üksikasjad aja jooksul ununevad, mitte ei tekita uusi konkreetseid detaile ja fakte sündmuse käigust mälupilti juurde sündmusi seejuures olulisel määral moonutades. Kriminaalasjas M Li süüdistuses on kohus tuvastanud tunnistajate K K, K A, L.G , R R ja M S teineteisega kattuvate ütluste ebausaldusväärsuse ja mitte kokkulangevuse teiste tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas hindab kohus süüdistatav L.G poolt 28.10.2009 kohtuistungil antud ütlusi otsese tahtlusega antud teadvalt valeütlustena, st ta moonutas teadlikult ja tahtlikult xxxx poe juures toimunud sündmusi, eesmärgiga vabastada M L kriminaalvastutusest. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse 6 karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et L.G tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
L.G on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. Ta omab kindlat töökohta ning on käesoleval ajal emapuhkusel. Tema varasem ega ka hilisem elukäik ei anna alust kahtluseks tema edaspidises mitte õiguskuulekuses. Seega, lähtuvalt ülaltoodud põhimõtetest ei pea kohus põhjendatuks karistada L.G vangistusega, kuna karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka kergema karistusega, süüdistatavat ühiskonnast isoleerimata. Kohus leiab, et süüdistatav L.G tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus selle miinimummääras, mille kandmisest tuleb pidada põhjendatuks ta tingimisi vabastada. IV Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, so 417.03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel mõistab kohus välja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on 4.15 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, võttes arvesse süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid ja tema varalist seisundit, vähendab kohus L.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistetavat sundraha ½ võrra ning võimaldab väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud
Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 30. detsembril 2011.a №oremreferent Anu Ammer Tea Toming Tea Toming 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.