4-12-1437/4

Väärteoasi nr.4-12-1437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. aprillil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin Natalia Senkevitš Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.03.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,12,001054 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik B.B, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: B.B, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON B.B kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.03.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,12,001054 osaliselt ning nimelt B.B ´ilt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus ning jätta B.B-lt LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.03.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,12,001054 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.03.2012.a. väärteoasjas nr. 2373,12,001054 tehtud otsusega tuvastati, et B.B juhtis 26.02.2012.a. kell 00:01 Tallinn-Paldiski tee
2. km, Keila vallas, Harju maakonnas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulause on esitatud. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) toimetati teda politseiasutusse, kus tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 26.02.2012.a. kell 00:35 mõõdeti B.B alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0013, mille lõplik lugem oli 0,37 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05, seega lõpptulemus 0,32 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00074) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja 2 mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et B.B juhtis 26.02.2012.a kella 00:01 ajal Harjumaal, Keila vallas, Tallinn-Paldiski tee
3. km mootorsõidukit Peugeot 406 reg. märgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik B.B rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg. 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja B.B ´ile LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel B.B-lt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU B.B esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.03.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,12,001054 osaliselt ning nimelt lisakaristuse osas. Põhistades oma kaebust sellega, et ei ole nõus KarS § 50 lg 1 p 2; LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks alljärgneva põhjusega: 26.02.2012.a. juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning teda peatanud patrullpolitseinik A. Ööbik tuvastas väljahingatavas õhus alkoholisisalduse mitte vähem kui 0,32 milligrammi. Kaebuse esitaja ei ole nõus väärteoasjas toodud seisukohaga, et puuduvad kergendavad asjaolud. Kaebuse esitajal ei ole ühtegi kehtivat karistust ning tema tegu ei olnud kuritahtlik. Elab XXX, kuid tööl käib XXX ja selleks kasutab autot, kuna hetkel liikuva ühistranspordiga ei ole võimalik tööle sõita, samuti ei ole võimalik õhtul pärast tööd koju saada. Ainus võimalus on isikliku transpordi kasutamine. Tal on kaksikud lapsed, kellele maksab igakuiselt elatist vastavalt Perekonnaseaduse § 101 sätestatule. Juhiloa olemasolu on kaebajale seega eluliselt väga tähtis, sest sellisel juhul suudab ta võetud kohustused täita ning ei teki lisakohustusi. Arvestades asjaolu, et väärteoasjas nr. 2373,12,001054 tehtud otsuses ei ole võetud arvesse eelpool nimetatut leiab kaebuse esitaja, et lisakaristuse kohaldamist saaks antud juhul vältida. Seega palub tühistada osaliselt Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajori tehtud otsus väärteoasjas nr 2373,12,001054, mis käsitleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. 3 Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4