Süüdistatav E.U, *, isikukood xxx, * Prokurör * Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Väärtegude toimepanemise eest karistatud 2.-l korral. Tõkendit kohaldatud ei ole, kuid oli kahtlustatavana kinni peetud ning viibis eelvangistuses 25.07.-27.07.2011 a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249: Süüdi tunnistada E.U
lg 1 ja § 116 järgi ning mõista karistuseks (3 a) kolm aastat vangistust,
järgi ning mõista karistuseks (1 a) üks aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristusena (3 a) kolm aastat vangistust.
eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 11 k 27 p) kaks aastat üksteist kuud ja 27 päeva vangistust, milline aga jätta
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui E.U (3 a) kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 8 kohaselt panna E.U-le lisakohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis sotsiaalsete oskuste treening. 1 1-12-3796 Allutada E.U katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust algust arvata alates 20.04.2012 a. Jätta E.U menetluskulud, s.o. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ettenähtud sundraha summas
lg 1 ja § 116 alusel 3 aastat vangistust ning
alusel 1 aasta vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb kergem karistus lugeda 2 1-12-3796 kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristusena kuulub kohaldamisele 3 aastat vangistust.
eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, kuid seda
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega kohustades teda katseajal täitma
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 8 kohaselt kuulub E.U-le veel kohaldamisele lisakohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis sotsiaalsete oskuste treening. Süüdistustes
lg 1 ja § 116 ning § 148 järgi tunnistas E.U end kohtuistungil täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. KOHTU SEISUKOHT: Kohtuliku arutamise tulemusel tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav E.U tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja § 116 ning § 148 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõenditena on kriminaalasjas järgmised asitõendid – PPA Lääne Prefektuuri on hoiule jäetud kaks sinist värvi lina pakendis nr. 1, tekikott pakendis nr. 2, valget värvi riie pakendis nr. 3, kolm kandekotti ja kuus kilekotti pakendis nr. 4 ning nöörid pakendis nr. 5. Kohtu hinnangul kuuluvad kõik nimetatud asitõendid, kui varalist ja praktilist väärtust mitteomavad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Veel on asitõendina kriminaalasja juures pakendis nr. 6 asuv DVD-ROM andmekandja. Antud asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskuludeks kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kogusummas 160.56 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Owe Ladva osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu summas 0.45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasud – 236 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest, 109 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest ja 510 eurot ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. Lisaks sellele on menetluskuluks veel KrMS 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha summas 435 eurot Asja kohtulikul arutamisel taotles E.U enda vabastamist menetluskulude tasumisest põhjendades taotlust sellega, et ta ei tööta, /---/. Eelnimetatud asjaolude tõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Prokurör ning kaitsja leidsid, et süüdistatav tuleb osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest, kuna tal ilmselt puuduvad rahalised vahendid kõikide talle määratud menetluskulude tasumiseks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib talle üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leidis, et kuna süüdistatav ei tööta ning ei oma muid sissetulekuid peale sotsiaaltoetuste, /---/, siis tuleb ta enamuses osas vabastada talle määratud menetluskulude tasumisest kohustades teda tasuma osaliselt sundraha summas 100 eurot. Samuti tuleb talle võimaldada menetluskulude tasumist TMS § 45 kohaselt ositi maksegraafiku alusel. Kohtu hinnangul on süüdimõistetul menetluskulude ositi kandmise mõistlikuks tähtajaks antud juhul 10 kuud. Teet Olvik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.