← Eesti

1-10-17108/26

Obsah (7)§ 222§ 73§ 14§ 56§ 57§ 58§ 44

1-10-17108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-17108 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

§ 222

lg 1 ja OÜ №vo Grupp süüdistuses

§ 222lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.

mai

  1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu Silver Anniko Prokurör Dmitri Teplõhh F.G xxx elukoht xxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxx, karistatus puudub Süüdistatav Kaitsja OÜ №vo Grupp registrikood 11209080, esindaja juhatuse liige F.G , asukoht Tallinn Tartu mnt 84a-125, karistatus puudub Vandeadvokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a kohtuotsus OÜ-le №vo Grupp mõistetud rahalise karistuse

§ 73

lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata jätmise ja F.G-le 30 (kolmekümne) päevamäärase rahalise karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega: Mõista F.G-le rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära summas 4161,50 eurot (neli tuhat ükssada kuuskümmend üks eurot ja 50 senti). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2774,34 eurot (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend neli eurot ja 34 senti). Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kannatanu apellatsioon rahuldada. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks

  1. septembril
  2. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati F.G süüdi

§ 222lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 20 päevamäära summas 237,75 eurot (päevamäär 11,89 eurot). Sama kohtuotsusega tunnistati juriidiline isik OÜ №vo Grupp süüdi

§ 222lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 6000 eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4000 eurot, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga.

  1. F.G tunnistati süüdi selles, et tema, olles alates 27.01.2006 OÜ №vo Grupp juhatuse liige, korraldas 23.09.2009 Silver Anniko romaani „Rusikad“ (kokku 5000 eksemplari, ISBN number 987-9949-18-757-7) levitamise eesmärgil reprodutseerimist ilma nimetatud teose autori õiguste valdajate loata. Nimelt tellis 23.09.2009 F.G, kui №vo Grupp OÜ esindaja, trükikojas AS Europrint Silver Anniko romaani „Rusikad“ trükkimise trükiarvuga 5000 eksemplari. Omakorda Europrint AS F.G tellimuse täitmiseks tellis 25.09.2009 trükikojas Tallinna Raamatutrükikoja OÜ romaani „Rusikad“ trükkimise. Romaan „Rusikad“ oli reprodutseeritud Tallinna Raamatutrükikoja OÜ poolt oktoobris
  2. Vastavalt autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) §-le 13 lg 1 p 1 kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). AutÕS §-i 13 lg 1 p 1 kohaselt loetakse reprodutseerimiseks teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Romaani „Rusikad“ autor Silver Anniko suri 06.05.
  3. Vastavalt AutÕS §-le 38 kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle muuhulgas varalised õigused (AutÕS § 36 lg 2). Silver Anniko pärijateks on Lembi Laansalu, Helle Anniko, Silver Anniko (junior), Sirje Reinmets, Eveli Nikolajevski ja Tiiu Anniko. 2

(7)F.G jätis sõlmimata autori õiguste valdajatega (so Lembi Laansalu, Helle Anniko, Silver Anniko (junior), Sirje Reinmets, Eveli Nikolajevski ja Tiiu Anniko) litsentsilepingu Silver Anniko romaani „Rusikad“ reprodutseerimiseks. Silver Anniko romaani „Rusikad“ reprodutseerimisega ilma autori õiguste valdajate vastava loata rikkus F.G AutÕS § 13 lg 1 p 1 ja § 46 lg 1 (teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel). Kuna teos oli reprodutseeritud ilma autori õiguste valdajate loata, siis vastavalt AutÕS §-le 801 on tegemist piraatkoopiaga. Pärast seda, kui Silver Anniko romaan „Rusikad“ oli reprodutseeritud ilma autori õiguste valdajate loata, oli F.G, kui №vo Grupp OÜ esindaja, poolt korraldatud piraatkoopiate müük erinevate poodide kaudu. Selleks oli 06.11.2009 sõlmitud №vo Grupp OÜ juhatuse liige F.G ja Elton Invest OÜ juhatuse liige Vello Purre vahel leping, mille järgi pidi Elton Invest OÜ korraldama reprodutseeritud Silver Anniko romaani „Rusikad“ jaemüüki. Samuti oli F.G poolt korraldatud novembris 2009 ebaseaduslikult reprodutseeritud romaani „Rusikad“ müük internetilehe www.rusikad.info vahendusel. Seega pani F.G teose reprodutseerimisega levitamise eesmärgil ilma teose autori õiguste valdajate loata toime

§ 222

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so piraatkoopia valmistamise levitamise eesmärgil. Piraatkoopiate reprodutseerimise ja levitamise tagajärjel oleks pidanud OÜ №vo Grupp saama varalist kasumit. Seega F.G, olles OÜ №vo Grupp juhatuse liige ehk

§ 14

lg 1 mõistes juhtivtöötaja, reprodutseeris teose levitamise eesmärgil ilma teose autori õiguste valdajate loata OÜ №vo Grupp huvides, mistõttu pani OÜ №vo Grupp toime

§ 222

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so piraatkoopia valmistamise levitamise eesmärgil.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu Silver Anniko, milles vaidlustab kohtuotsuse F.G-le mõistetud karistuse ja OÜ-le №vo Grupp mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. Kannatanu taotleb F.G karistamist 350 päevamäära suuruse rahalise karistusega ja OÜ №vo Grupile reaalse rahalise karistuse mõistmist. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta F.G-le mõistetud karistus tema süü suurusele. Kohus ei ole võtnud arvesse, et autoriõigust on rikutud olulises ulatuses ning rikkumine jätkus juba alanud kriminaalmenetluse kestel. Algul süüdistatav möönis, hiljem teadis juba kindlalt, et teose autoril on pärijad, kuid vaatamata sellele jätkas ta teose reprodutseerimist ja levitamist. Eesti turgu arvestades on 5000 piraatkoopia reprodutseerimine ja levitamine ulatuslik autori varaliste õiguste rikkumine. Piraatkoopiate müügiga oleks teenitud ebaseaduslikku tulu ligi miljon eurot. Maakohus jättis arvestamata karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi. Suur varaline kasu jäi saamata vaid tänu õiguskaitseorganite sekkumisele. Seda tõendab ka asjaolu, et raamatu müümist jätkati interneti vahendusel pärast seda, kui piraatkoopiad olid müügilt kõrvaldatud ja arestitud. Põhjendamatult on kohus arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Apellandile jääb arusaamatuks, mida kohus selle all mõistab, kas süü ülestunnistamisele ilmumist või puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatava käitumist analüüsides leiab apellant, et tegelikult ei esine neist kumbagi asjaolu. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatud OÜ-le №vo Grupp mõistetud rahalisest karistusest tingimisi vabastamist sellega, et rahalised lisakohustused võivad viia ettevõtte majanduslikesse raskustesse. Kohtuotsuses puudub põhjendus, millel selline järeldus rajaneb. Tegemist on järeldusega, mis oleks pidanud tuginema äriühingu finantsandmetel. Äriregistrist nähtuvalt on
  2. aastal olnud OÜ Nevo Grupp kasum 2311643 krooni ja omakapitali netovara 6098687 krooni. Neid andmeid arvesse võttes ei saa olla OÜ-le №vo Grupp mõistetud rahaline karistus koormav. 3

(7)
  1. Ringkonnakohtu istungil kannatanu toetas apellatsiooni ja taotles karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamist. Prokurör leidis, et kannatanu apellatsioon on põhjendatud ja taotles selle rahuldamist. Süüdistatav ja kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu ja taotlesid jätta kohtuotsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt tähendab eelöeldu seda, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  3. aprilli
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et maakohtu otsus kuulub KrMS § 338 p 4 alusel osaliselt tühistamisele, sest F.G-le rahalise karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras ning OÜ №vo Grupp mõistetud rahalisest karistusest tingimisi vabastamine ei ole vastavuses kuriteo raskusega ega süüdimõistetu isikuga. 4.1 Esmalt peatub kohtukolleegium apellandi väitel, et maakohus on lugenud põhjendamatult F.G karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-23-96 on märgitud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 väljendatud seisukoha kohaselt peab

§ 57

lg-s 1 loetletud karistust kergendav asjaolu olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Riigikohus on rõhutanud, et karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne, mistõttu kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt ka esitatud. Apelleeritud kohtuotsuses on märgitud, et maakohus käsitleb F.G karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Millist

§ 57

lg 1 p-s 3 loetletud karistust kergendavat asjaolu selle all mõeldakse ja millel selline järeldus põhineb, seda kohtuotsuses ei selgitata. Puudub ka viide

§ 57

lg-le 2, sest kohus võib karistuse kohaldamisel arvestada ka

§ 57lg-s 1 loetlemata asjaolusid.

Nagu apellant, nii võib ka kohtukolleegium vaid oletada, et maakohus on ilmselt silmas pidanud

§ 57

lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust, sest süü ülestunnistamisele ilmumisest ja süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest F.G puhul rääkida ei saa. On ju Riigikohtu kriminaalkolleegium

  1. detsembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04 märkinud, et süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toime pannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri 4

(7)või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole F.G end kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Ta on selgitanud, et süüdistuses kirjeldatud toimingud on ta teinud, kuid puudub kuriteokoosseis, sest enne toimingute tegemist püüdis ta Silver Anniko pärijaid välja selgitada. Ajaks, mil raamatu trükkimise protsess oli juba käivitunud, ta enam pärijaid ei otsinud. Ta lootis, et kui pärast raamatu ilmumist pärijad välja ilmuvad, siis on võimalik nendega alati kokku leppida. Maakohtu istungil tunnistas F.G end süüdi ja ülekuulamist ei soovinud. Kohtule on ta siiski vastanud, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi on täielikult hüvitatud. Raamatu väljaandmiseks tegi ta kulutusi 300 000 krooni, kuid kasu sai ligi 30 000 krooni. Ringkonnakohtu istungil F.G tunnistas samuti, et ta on talle omistatud tegevused toime pannud, pärast reprodutseerimise algust ta enam pärijaid ei otsinud ja arvas, et kui pärast raamatu ilmumist pärijad välja ilmuvad, siis lootis ta nendega kokku leppida. Milles see kokkulepe täpsemalt pidi seisnema, seda ei osanud ta selgitada. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olegi sellel asjaolul tähtsust, sest raamatu ilmumise ajaks oli kuritegu juba toime pandud. Seega ei ole F.G end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud, kahetsenud ega kannatanu ees vabandanud. Neid asjaolusid arvesse võttes nõustub kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et maakohus on F.G karistust kergendavaks asjaoluks lugenud põhjendamatult KrMS § 57 lg 1 p-s 3 loetletud puhtsüdamliku kahetsuse. 4.2 Teiseks käsitleb kohtukolleegium apellatsiooni väidet selle kohta, et maakohus on F.G karistust raskendava asjaoluna

§ 58p-s 1 sätestatud omakasu motiivi põhjendamatult arvestamata jätnud.

Kohtukolleegium nõustub apellandiga selles, et süüdistatav reprodutseeris teost mitte lihtsalt levitamise eesmärgil, vaid ta soovis oma tegevuse tulemusel kasumit teenida. Eeldatav tulu pidi ulatuma 1,3 miljoni kroonini ehk umbes 83 000 eurot. Loodetud tulu jäi süüdistataval saamata üksnes õiguskaitseorganite sekkumise tõttu. Omakasu motiiv avaldub eriti ilmekalt süüdistatava käitumises kriminaalmenetluse käigus, kui enamik piraatkoopiaid olid juba kohtumääruse alusel arestitud ja müügilt kõrvaldatud. Pärast piraatkoopiate müügi peatamist poodides ilmus välireklaam tekstiga „ Lettidelt korjatud kultusromaan on tagasi“ viitega internetilehele ning piraatkoopiate müük jätkus Internetis. Seega kohtukolleegium nõustub apellandi väitega, et maakohus on karistust raskendava asjaoluna

§ 58p-s 1 sätestatud omakasu motiivi põhjendatult arvestamata jätnud.

4.3 Järgnevalt peatub kohtukolleegium apellandi kriitikal F.G-le mõistetud rahalise karistuse määra kohta. Süüdistatavale mõistetud karistusliigil ei pea kohtukolleegium vajalikuks peatuda, sest karistuse liiki ei ole ringkonnakohtus vaidlustatud.

§ 222

lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Seega mõisteti F.G-le rahaline karistus minimaalmääras. Siinjuures kohtukolleegium märgib, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ning kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. F.G-le minimaalse rahalise karistuse mõistmist on maakohus põhjendanud sellega, et ta on varem kohtu poolt karistamata ning ta on ise kandnud seoses kuriteo toimepanemisega rahalisi kulutusi ligi 20 000 euro ulatuses. Kohtukolleegium nende põhjendustega ei nõustu, sest kriminaalasja materjalide kohaselt kandis kulutusi mitte F.G, vaid OÜ №vo Grupp. 5

(7)Lisaks sellele on alusetu arvesse võtta kuriteo toimepanemisega kaasnevaid kulusid. Süüdistatav võtab endale alati teadlikult riski, et tabamise korral jääb ta kuriteo toimepanemisele tehtud kulutustest ilma. F.G oli ka kuriteo toimepanemise ajal kohtu poolt karistamata isik, kuid vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda kuritegu toime panemast. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium apellandi väidetega selles, et F.G süü ei ole väike, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu, karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine, mistõttu talle tuleb mõista rahaline karistus 350 päevamäära summas 4161,50 eurot (päevamäär 11,89 eurot). Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2774, 34 eurot. Sellise karistuse mõistmist oli taotlenud maakohtus ka prokurör ning ringkonnakohtus jätkas ta selle seisukoha toetamist. 4.4 Viimasena käsitleb kohtukolleegium apellatsiooni väidet, et OÜ №vo Gruppile mõistetud rahalisest karistusest

§ 73

lg 1 alusel tingimisi vabastamine on mittevastavuses kuriteo raskuse ja süüdimõistetu isikuga. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09). Kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ №vo Grupp poolt toime pandud

§ 222

lg 2 järgi sätestatud kuritegu ei ole väikese raskusastmega, sest füüsilisele isikule näeb selle paragrahvi sanktsioon rahalise karistuse kõrval karistusena ette vangistuse kuni kolme aastani. Käesolevas kriminaalasjas reprodutseeriti raamatu 5000 piraatkoopiat ja kasu loodeti saada ligi miljon eurot. Seepärast on kohtukolleegiumi hinnangul juba ainuüksi käesoleva kuriteo asjaolud sellised, mis välistavad OÜ №vo Gruppile mõistetud rahalisest karistusest tingimisi vabastamise. Apelleeritud kohtuotsuses põhjendatakse OÜ №vo Grupp suhtes

§ 73

lg 1 sätete kohaldamist asjaoluga, et osaühing ei ole varem kuritegu toime pannud. Kohtukolleegium leiab, et kuritegude toimepanemisest hoidumine peaks olema loomulik nähtus, mitte asjaolu, mis süüdistatava kuidagi eriliseks teeb. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-70-10 väljendatud seisukohale, et varasemate karistuste puudumine ei ole veel iseenesest asjaolu, mis välistaks süüdistatavale reaalse karistuse mõistmise. Maakohus on karistusest tingimisi vabastamist motiveerinud veel sellega, et rahalised lisakohustused võivad viia ettevõtte majanduslikesse raskustesse. Esmalt peab kohtukolleegium sellist põhjendust asjakohatuks, sest süüdistatavale mõistetav karistus ei saa sõltuda sellest, kui raske tal seda kanda on. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib ettevõte asukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Teiseks puuduvad kohtuotsuses OÜ №vo Grupp majandusliku seisu kohta igasugused andmed, mis sellist järeldust võimaldaks teha.

§ 44

lg 9 kohaselt võib kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal, või juhul kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada

§ 44lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära, so 16 000 000 eurot.

Kohtukolleegium kontrollis Äriregistrist apellandi väiteid OÜ №vo Grupp majandusliku seisu kohta ja leidis, et need väited on põhjendatud. Äriregistri andmetest nähtub, et OÜ №vo Grupp 2009 aasta kasum oli 23 111 643 krooni ja

  1. detsembri
  2. a seisuga moodustas omakapital kokku 6 098 687 krooni. Seega moodustab OÜ-le №vo Grupp ärakandmisele kuuluv karistus, so 4000 eurot, tühise osa ettevõtte kasumist ja varade väärtusest. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu 6

(7)väitega, et reaalne rahalise karistuse kandmine võiks tekitada OÜ-le №vo Grupp majanduslikke raskusi. Eelnevaid põhjendusi arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse OÜ-le №vo Grupp ärakandmisele kuuluva rahalise karistuse

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata jätmise osas. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 4 p-st 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Meelika Aava Julia Katškovskaja Urmas Reinola 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.