MS § 238 lg 2 alusel vähendati F.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 20 päeva võrra, mõistes karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus, s.o 1 kuu 10 päeva vangistust, kaetuks raskeima Harju Maakohtu 25.05.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistusega 5 kuud 28 päeva vangistus, mõistes liitkaristuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistus loeti kantuks. Samuti tunnistati F.
lg 2 p 8, 9 järgi (12 varguse episoodi) ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Veel tunnistati F.
S § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati F.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 27.10.2011 ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 10 kuud 5 päeva vangistust. Maakohus arutas muuhulgas F.P-le KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, taas ajavahemikul 28.03.2011 kuni 30.03.2011 kella 16.00-ni sisenes koos eeluurimisel tuvastamata isikutega peasissepääsu ukse lõhkumise ja tualettruumi ning garderoobi akna lõhkumise teel aadressil XXX asuvasse OÜ-le A kuuluvasse hoonesse ja varastas sealt erinevaid esemeid kokku 323 200 krooni, s.o 20656 euro väärtuses. Maakohus, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et asjas ei leidnud usaldusväärselt tõendamist, et F.P oleks kirjeldatud varguse pannud toime grupis. Seega tunnistas maakohus F.P süüdi vaid KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteoepisoodide arvu ning tekitatud kahju suurust. Samuti seda, et kuriteod ei olnud toime pandud grupis, küll aga sissetungimisega. Veel võttis maakohus arvesse, et F.P on varem korduvalt karistatud ning mõistetud karistused ei ole suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et süüdistataval puudub kindel sissetulek, leidis maakohus, et ei ole põhjendatud karistada teda rahalise karistusega ning F.P-le tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav F.P, kes palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning vähendada mõistetud karistust. F.P ei ole maakohtu otsusega nõus vaid ühe episoodi osas, mis leidis aset 30.03.2011 ja on süüdistuses kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. F.P leiab, et kuigi maakohus asus seisukohale, et kuriteo toimepanemine grupis ei leidnud usaldusväärselt tõendamist, on kohus ta selles siiski süüdi tunnistanud. F.P arvates oli tema süüditunnistamine punkti 7 järgi ebaõige ning seetõttu tuleks ka karistust kergendada. F.P palub jätta osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates F.P apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 2 Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava F.P apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtuvalt on kohus tunnistanud F.
lg 2 p 8, 9, mitte § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, nagu on oma apellatsioonis ekslikult leidnud F.P. Ehkki süüdistus oli F.P-le 30.03.2011 aset leidnud episoodis esitatud varguse toimepanemises grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, asus maakohus kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates seisukohale, et F.P poolt varguse toimepanemine grupis ei leidnud usaldusväärselt tõendamist. Eeltoodust lähtuvalt kvalifitseeris maakohus F.P poolt toimepandu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Seega on maakohtu otsus kooskõlas F.P apellatsioonis esitatud taotlusega, mistõttu otsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus on mõistnud F.P-le karistuse KarS § 199 lg 2 p 8, 9, mitte § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, ei anna apellatsioonis esitatud seisukohad alust ka F.P karistuse kergendamiseks. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.