4-12-5312/3

Väärteoasi nr. 4-12-5312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.11.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,013940 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik O.I, isikukood elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus xxx, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada O.I kaebus karistuse määra osas, tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsus väärteoasjas nr. 2302,12,013940 ja teha uus otsus – määrata O.I-le LS § 205 alusel rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot, mis tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest (kui ei esitata kassatsiooni) Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Enel Reegat 02.10.2012.a väärteoasjas nr. 2302,12,013940 tehtud otsusega tuvastati, et O.I 08.09.2012 kell 12.50 Punane tn ja Smuuli tn ristmikul Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees riiklik registreerimismärk, rikkudes sellega LS § 76 lg 1 ja pannes sellega toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et O.I on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti, samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetlusaluse isiku ning tunnistaja A. Ojasaare ütlustega ja fotodega on tõendatud faktiline asjaolu, et 08.09.2012.a kella 12.50 ajal Tallinnas Punane tn ja Smuuli tn ristmikul O.I juhtis mootorsõidukit BMW reg.nr-ga xxx, millel puudus ees riiklik registreerimismärk. Tunnistaja on juhtunut kirjutanud eluliselt usutava detailsusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et O.I, olles rikkunud LS § 76 lg 1 sätet, pani toime LS § 205 ettenähtud väärteo otsese tahtlusega, isik oli teadlik, et sõidukil puudub esimene registreerimismärk, kuid sellele vaatamata tahtis ta sõidukit juhtida ja seda ta ka tegi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti nähtub menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Kaebuse sisu O.I esitas 20.10.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,013940 tühistada, teha uus otsus ning vähendada talle mõistetud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud rikkumise fakti, vaid leiab, et talle mõistetud rahatrahv 200 eurot on liialt suur. Ta ei nõustu sellise trahvisummaga, kuivõrd tema autolt, mida juhtis, oli varastatud esinumbri kinnitused ning ta liikus garaaži, et olemasolev rike (vargus) likvideerida. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud – väärteotoimikus on nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku ütlused, samuti fotod ning see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt olulise väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot, ei ole proportsionaalne ning õiglane, võttes arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut ja süü suurust. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalide ja tõenditega, leiab, et O.I on toime pannud talle süüks arvatava rikkumise – juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees riiklik registreerimismärk. Samas märgib kohus, et mitte millegagi ei ole ka ümber lükatud O.I enda väide, et tema autolt varastati eelnevalt registreerimisnumbri alus ning number oli asetatud auto esiklaasile ning ta sõitis garaaži uut numbrialust paigaldama. O.I ei nõustunud politseiautos kiirmenetlusega (ka toimikust nähtuvalt on kiirmenetluse otsus annulleeritud, koostatud väärteoprotokoll, kuna ei nõustunud trahviga 200 eurot), kuna leidis, et sellise teo eest tuleks talle hoiatus teha. Ka väärteotoimikus olevalt fotolt on näha, et sõiduauto BMW esiosas puudub registreerimisnumbri kinnitusalus, samas sõiduautol on olemas tagumine numbrimärk. 2 Kohus leiab, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses on ebaproportsionaalne arvestades kaebaja isikut ning väärteo toimepanemise asjaolusid, seepärast on võimalik kaebajat karistada põhikaristusena väiksema rahatrahviga. Kohtuväline menetleja ei saa väärteoasjas otsuse tegemisel arvesse võtta ainult isiku varasemaid kehtivaid karistusi. Ei ole õiglane, et mida rohkem isik liiklusrikkumisi toime paneb, seda rangemaks lähevad karistused, sõltumata rikkumise iseloomust. Kohtu hinnangul ei ole õiglane võrrelda näiteks lubatud sõidukiiruse ületamist või turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmist sellise rikkumisega, et isiku juhitud sõiduautol puudus auto esiosas riiklik registreerimismärk. Kohus märgib, et lubatud sõidukiiruse ületamine või turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine kujutab endast palju ohtlikumat liiklusseaduse rikkumist, kuivõrd sellise käitumisega seatakse ohtu ka teiste inimeste elud ning tervis, samas aga sõiduautol registreerimismärgi puudumine ei kujuta endast sellist olulist ning suurt liiklusrikkumist. Sellise rikkumise eest rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras on ebaproportsionaalne. Liiklusseaduse § 76 lg 1 on sätestatud, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liiklusseaduse § 205 võimaldab selliste nõuete rikkujale määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühiku ulatuses. Üheks trahviühikuks on 4 eurot. Kohus leiab, et võttes arvesse asjaolu, et isiku süü ei ole suur, ning et ta on toime pannud ka varasemaid liiklusrikkumisi, on võimalik isikut ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest karistada rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 euroga. Kohtuvälise menetleja otsus põhikaristusena kohaldatud rahatrahvi osas 200 eurot ei ole õigustatud. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsus väärteoasjas nr. 2302,12,013940 tuleb tühistada karistuse määra osas ning teha uus otsus – määrata O.I-le LS § 205 järgi rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Piret Liivo Kohtunik 3