lg 3 Menetlusalune isik B.R, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodakondsus, töökoht: P , varem halduskorras karistatud, trahvid tasutud Istungil osalenud isikud Edasikaebamise kord Menetlusalune isik B.R Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud menetlusalune või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni menetlusalusele kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 107 - 111 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada B.R
lg 3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest (väärteoprotokoll AB 1249511) ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti. Määrata aresti kandmise alguseks 06.09.2012. kell 07:50 ja aresti kandmise kohaks Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6,Tallinn).
lg 5 alusel lisakaristusena ära võtta B.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Asjaolud, menetluse käik 06.09.2012.a. on koostatud väärteoprotokoll (VT toim lk 5) AB 1249511 selle kohta, et B.R juhtis 06.09.2012.a. kell 07:36 Harku vallas Tallinna ringtee 36 kilomeetril liikudes Keila suunas mootorsõidukit Kawasaki ZX 9R registreerimismärgiga xxxkiirusega 149 +/- 9 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega
lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 06.09.2012.a. toimunud kohtuistungil menetlusalune isik kohtuistungi protokollimist ei soovinud. Tunnistas tegu, kahetses. Seletas, et töötab Päästeametis autojuhina, palus mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 10 päeva ja
Kohus kontrollis vahetult kohtuistungil ka väärteoasja materjale. Nähtuvalt kohtule esitatud liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (VT toim lk 2) oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS008354, millel on taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00019/ ja taatlemise kuupäev 04.01.2012.a., seade oli testitud 06.09.2012.a. kell 07:00 ning oli töökorras. Seega kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust. Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded. B.R märgib 06.09.2012.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 4), et juhtis sõidukit Kawasaki ZX 9R reg.nr xxx suunaga Keila poole tehes möödasõitu autode kolonnist ning kiirus kasvas märkamatult. Naastes oma sõiduritta hakkas koheselt alandama kiirust. Kui ta möödasõitu alustas oli tee tühi, eemal oli lauge tõus ning enne tõusu hakkas pidev joon ja tahtes möödasõit ohutult lõpetada ja naasta oma sõiduritta oli kiirus kasvanud oluliselt üle. Kahetseb tehtut ning palub juhtimisõiguse alles jätta seoses oma tööga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei B.R süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt 2 kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning B.R poolt on see toime pandud hooletusest. B.R ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. B.R-i (B.R) ohtlik käitumine näitab kohtu arvates isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge. Karistusregistri teatisest nähtub, et B.R on varem väärteokorras karistatud 2-l korral. Karistusena on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud rahatrahve, trahvid on tasutud, kuid mingit mõju ei avalda, olles rahatrahve tasunud isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ega ole varasematest karistustes vajalikke järeldusi teinud, seega tuleb teda karistada senisest rangemalt, so. arestiga . Samuti arvestades seda, et B.R on ka varem väärteokorras karistatud lubatud kiiruse ületamise eest 2011.a., tuleb tema suhtes seekord kohaldada ka lisakaristusena
lg 5 sätete alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, kuid arvestades, et B.R on ülalpeetavad ja tema töö on seotud auto juhtimisega, siis ei pea lisakaristus olema maksimaalmääras. B.R-ile (B.R) mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.Kõvask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.