S § 121 järgi. Süüdi tunnistada R.Z KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (kuu) vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus, 1 kuu vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 24.09.2010.a. otsusega mõistetud karistusega, 3 kuu 10 päeva vangistusega ja liitkaristusena mõista 3 kuud 10 päeva vangistust, milline lugeda täielikult ärakantuks. Süüdi tunnistada R.Z KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.01.-03.01.2011.a., s.o. 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates R.Z-i vahistamisest, s.o. alates 18.05.2011.a. R.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.Z-ilt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammääras – 417,03 eurot, − kaitsjale makstud tasu summas 134,23 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-2985, R.Z ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 31.05.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast 2 päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU R.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem varguste ja röövimise eest karistatud kriminaalkorras 4 korda, viimane otsus oli 29.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 22.09.2010 kella 13:30 paiku viibides Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas „Grossi Toidukaubad“ kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist AS-ile OG Elektra kuuluvad 4 pakki kohvi „Luxus“ üldväärtusega 227,20 krooni, jäätise „Kooli“ väärtusega 8 krooni ja möödus kassadest kauba üldväärtusega 235,20 krooni ( 15,03 eurot) eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem varguste ja röövimise eest karistatud kriminaalkorras 5 korda, viimane otsus oli 24.09.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi, taas 02.01.2011 kella 17:30 paiku viibides Tallinnas, Mustamäe tee 16 asuvas Marienthali Selver kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist A-Selver AS-ile kuuluva ühe pudeli veini „Marques de Cosa“ väärtusega 15,66 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani R.Z toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. R.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 22.09.2010 kella 13.40 paiku viibides Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluse laoruumis pärast varguse katse toimepanemist kinnipidamisel lõi turvatöötaja Aleksander M jalaga vastu põlvele, mille tagajärjel oli verine vasakpõlv ning tekitas A.M ´ile kriimustused paremal käel. Seega pani R.Z toime KarS § 121 inimese tervise kahjustamise. järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav R.Z, et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav tunnistas end kohtus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi inkrimineeritavate süütegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta ei tunnistanud oma süüd KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ta lisas, et 22.09.2010.a. tuli talle järele turvamees, ta proovis ära joosta. Ta haaras teda jopest, peatas ta ja võttis ta käest kinni, nad läksid lao suunas. Seal võttis ta jope seljast ära, turvamees kriimustas tema kätt ja ta jooksis ära. Tema turvameest ei peksnud, isegi kui see juhtus, ei teinud ta seda meelega. Ta möönis, et turvamees võis rüselusel kriime saada, aga turvameest ta ei löönud. Tema sõnul oli turvamees suurt kasvu, ta ise on aga väikest kasvu, mistõttu pole loogiline, et ta turvameest lõi. Eeluurimisel andis ütlusi löömise kohta, kuna soovis, et ta vabastataks. Ta lisas ka, et 02.01.2011.a. oli ta varastamisest loobunud, kuid oli alkoholi tarvitanud ning vargus toimus ettekavatsematult. Varasemalt lahkus omavoliliselt kohtust vangistuse hirmus. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis R.Z-i süüdistunnistamist kõigi kuritegude toimepanemises. Prokurör palus lõpliku liitkaristusena 3 mõista R.Z-ile karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada süüdistatava kinnipidamisest. R.Z-i kaitsja nõustus süüdistuse sisuga varguseepisoode puudutavas osas ja leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. KarS § 121 episoodi osas leidis kaitsja, et turvamees oli suurt kasvu, mistõttu ei tõenäoline, et väikest kasvu R.Z oleks teda peksma hakanud. Kaitsja hinnangul näitavad seda, et peksmist ei olnud ka toimikus olevad fotod. R.Z püüdis põgened, tekkis rüselus, mille käigus kannatanu valu ei tundnud, seega pole tema hinnangul täidetud kehalise väärkohtlemise koosseis. Kaitsja palus R.Z-i süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. Kaitsja viitas sellele, et süüdistatava raske majanduslik olukord võis tingida varguste toimepanemise, samuti sellele, et kaup tagastati ja kahju ei tekitatud. Palus kaaluda kohtul vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et R.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud KarS §
Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning R.Z-i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.Z-i süü kuriteokatsetes, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. R.Z-i süüd tõendavad: - AS-i OG Elektra avaldus /tl 4/, mille kohaselt R.Z möödus 22.09.2010.a. kassadest koos 4 paki kohvi „Luxus“ üldväärtusega 227,20 krooni, jäätise „Kooli“ väärtusega 8 krooni. - Tunnistaja AMütlused /tl 6-7/, mille kohaselt 22.09.2010.a. püüdis ta kinni pidada naisterahvast, kes läbis kassad kauba eest maksmata ja üritas põgeneda. Põgenemise käigus naisterahvas tekitas talle kriimustusi ja tõmbas teda põlvele maha, tekitades kerge põlve trauma. Põgenemisel jäi naisest maha jope, käekott ja kilekott, mille sees olid varastatud asjad. Jope taskus oli Põhja Prefektuuri otsus R.Z-i suhtes. - Kannatanu AM ütlused /tl 11-14/, mille kohaselt 22.09.2010.a. naisterahva kinnipidamisel kassarivi juures, osutas naisterahvas vastupanu, hiljem hakkas tagumises ruumis uuesti rabelema ja tekitas talle kergemaid kriimustusi. Ta püüdis teda takistada, kuid naisterahvas tõmbas ta põlve maha, mille tõttu sai ta põlvetrauma. Selle käigus ta valu ei tundnud, hiljem avastas kriimustused paremal käel ja vasak põlv oli erine, arsti juurde ta ei pöördunud. - Kahtlustatava ütlused /tl 16-18/, mille kohaselt on ta kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist kinnitanud. Ta on lisanud, et 22.09.2010.a. püüdis varastada jäätist ja kohvi. Turvamees pidas teda kinni ja viis laoruumi. Ta osutas vastupanu, kuid lõi turvameest jala ja käega ja jooksis laoruumist ära. Tema kott, jope ning varastatud asjad jäid laoruumi. - R.Z-i allkiri /tl 20-23/, milles on kinnitanud oma isiklike esemete kättesaamist. - Asitõendi vaatlusprotokoll (CD-plaat ) ja fotod /tl 24-36/, mille kohaselt viib turvatöötaja kinnipeetud naisterahva laoruumi. Seal rebib naisterahvas end turvatöötaja käest ära, ta vabaneb jopest, millest meesisik teda kinni hoiab. Seejärel naisterahvas jookseb ruumist välja ning turvatöötaja jookseb talle järele. Näha on, et turvatöötaja on kukkunud – tema käsi toetub maale. - A-Selver AS-i avaldus /tl 38/, mille kohaselt on palutud vastustusele võtta isik, kelle juurest avastati maksmata kaup Marques de Casa maksumusega 15,66 eurot. 4 - Õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 39/, mille kohaselt on 21.01.2011.a. kinni peetud Olesja P , kes võttis kauplusest 2 pudelit Nemiroff’i viina ja jättis nende eest tasumata. - Tunnistaja AL ütlused /tl 40-41/, mille kohaselt 02.01.2011.a. nägi turvakaameraid jälgides, kuidas 2 naist võtsid alkoholi ja üks neist toppis pudeli kotti. Seejärel möödusid kassadest kauba eest tasumata. - Kahtlustatava Olesja P ütlused /tl 46-48/, mille kohaselt on ta selgitanud, et läks Kristiinaga poodi, kus võtsid riiulitest pudelid, kumbki enda jaoks. Ta väljus kassadest kauba eest tasumata. /tl 62-64/, mille kohaselt sooritasid tema ja Kristiina vargused üksteisest sõltumatult. - Kahtlustatava ütlused /tl 54-56/, mille kohaselt on ta kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist kinnitanud. Ta on lisandu, et oli koos Olejaga kaupluses, kus ta võttis veini, pani selle seljakotti ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Alles turvaruumis nägi, et Olesja võttis 2 pudelit viina. /tl 58-60/, milles on ta andnud samasisulisi ütlusi eelnevatega. - Kriminaalasjade eraldamise määrus /tl 57/, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast materjalid R.Z-i osas, kuivõrd selgus, et R.Z ja Olesja P tegutsesid iseseisvalt, kokkuleppe varguseks neil puudus. - Teatis Karistusregistrist /tl 65-69/, mille kohaselt on R.Z-i kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 24.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt ning väärteokorras 9-l korral, viimati 21.09.2010.a. otsusega Põhja Prefektuuri poolt. - 29.09.2009 Harju Maakohtu otsus /tl 70-71/, mille kohaselt karistati R.Z-i KarS § 199 lg 2 p 9; § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel kokku vangistusega 1 aasta 6 päeva. - 24.09.2010 Harju Maakohtu otsus /tl 72-73/, mille kohaselt karistati R.Z-i KarS § 25 lg 2-§ 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud 10 päeva. - Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2009 aastal oli vähem kui 50 krooni /tl 77/ - Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2010 aastal oli vähem kui 3,20 eurot / tl 78/ Kohus leiab, et tõendatud ei ole R.Z-i süü teise inimese kehalises väärkohtlemise toimepanemises. Kohtuistungitele KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis kannatanuks olev A. M ei ilmunud. Kannatanuna on ta andnud ütlusi, mis on ebaselged, vajalik olnuks kannatanu ülekuulamine kohtuistungil. A. M on andnud ütlusi (tl 11-14) selle kohta, et kinnipidamisel kassarivi juures osutas naisterahvas vastupanu, hiljem hakkas tagumises ruumis uuesti rabelema ja tekitas talle kergemaid kriimustusi. Ta püüdis teda takistada, kuid naisterahvas tõmbas ta põlve maha, mille tõttu sai ta põlvetrauma. Selle käigus ta valu ei tundnud, hiljem avastas kriimustused paremal käel ja vasak põlv oli erine, arsti juurde ta ei pöördunud. Asitõendi (videosalvestise) vaatlusest (tl 24-35) nähtub, et kassade juures naisterahvas vastupanu ei osuta, turvatöötaja üksnes talutab teda käsivarrest kinni hoides. Samuti nähtub, et naisterahvas vabaneb jopest, millest meesisik teda kinni hoiab. Seejärel naisterahvas jookseb ruumist välja ning turvatöötaja jookseb talle järele, kuid kukub maha, kukkumisele ei eelne vahetut kontakti turvatöötaja ja naisterahva vahel. Kohus leiab, et antud juhul puudub selgus kannatanu poolt antud ütlustes ning neid ei toeta ka turvakaamera salvestiselt nähtuv. R.Z kinnitas kohtuistungil, et ta kannatanut ei löönud, ta tunnistas, et toimus rabelemine, mille käigus vabanes ta jopest ja jooksis minema. Kohtu hinnangul võis turvatöötaja kirjeldatud vigastused saada kukkumise käigus, kukkumine ei olnud aga tingitud R.Z-i poolsest vägivallast. Kohus nõustub kaitsja viidatud seisukohaga, et R.Z-i tegevus kehalise väärkohtlemise koosseisu ei täida. Kannatanu on kannatanuna ülekuulamisel kinnitanud, et ta valu ei tundunud. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et andis eeluurimisel ütlusi turvamehe löömise kohta, kuna soovis kiiremini uurimisasutusest vabaneda ja lisas, et tegelikkuses toimus ainult rabelemine, turvameest ta ei löönud. Kohtu hinnangul nähtuks antud juhul R.Z-i poolt 5 turvamehe löömine videosalvestise vaatlusest, kuid antud juhul seal löömist näha ei ole. Turvakaamera salvestiselt nähtuvalt on R.Z ja turvatöötajal märkimisväärsed erinevused nende kasvus ja kehaehituses (füüsiline tugevus), mistõttu on R.Z-i poolt antud isiku suhtes vägivalla kasutamine ebatõenäoline. Seega leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine R.Z-i poolt ning ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus R.Z-i puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod. R.Z on kohtuistungil ja kahtlustatavana antud ütlustes (tl 16-18, 54-56; 58-60) kinnitanud kummagi episoodi osas, et kaupluses viibides, võttis ta kohvipakid ja veini ja möödus nendega kassadest kauba eest tasumata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et nimetatud teod pani R.Z toime otsese tahtlusega, kuivõrd teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist (võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning soovis seda. R.Z-i on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, kokku viiel korral kriminaalkorras, viimati 24.09.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt. Niisamuti on teda karistatud ka ühel korral röövimise toimepanemise eest. R.Z-i karistatud 2-l korral väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel, s.o. varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik ei tööta, tal puuduvad piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Niisamuti pole R.Z tasunud rahatrahve. Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning vangistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist ei pea kohus käesoleval juhul samuti võimalikuks, kuna isikut karistati eelmise kohtuotsuse järgi vangistusega, isik jätkas koheselt samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et R.Z-i väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et isiku mõjutamisel ei ole varasem karistus oma eesmärki kandnud, isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist – uue kuriteo pani ta toime vaid mõni päev pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Arvestades asjaolu, et isik on üles näidanud taunivat suhtumist oma tegevusse, väites, et ei soovi enam vargusi toime panna, samuti asjaolu, et vargustega kahju ei tekitatud, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ka lühemaajalise vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistusena kohaldada 1 kuu 15 päeva pikkust vangistust 02.09.2010.a. toimepandud episoodi osas, mis kuulub lühimenetluse korras vähendamisele 1/3 võrra ning lugeda KarS § 65 lg 1 alusel täielikult kantuks 24.09.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. 02.01.2011.a. episoodi osas leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega 6 kuud, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust, millest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates R.Z-i vahistamisest, s.o. alates 18.05.2011.a. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.Z-i väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine R.Z erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud 6 Asitõendid: CD-plaat – asub kriminaalasja materjalide juures. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.