lg 1 p 5,
,
lg 4,
,
lg 3,
,
S § 121 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.T KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.T eelvangistuses 05.-06.09.2011.a kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud 2 päeva; karistusest jääb kanda 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 2 kuud 28 päeva vangistust 25.04.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-3698 H.T-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks H.T-le mõista 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.T-le karistuseks mõistetud 4 kuud 28 päeva vangistust 296 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 296 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on H.T üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. H.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse H.T esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.
lg 1,3 alusel välja mõista H.T-lt riigituludesse menetluskuludena: • 38 eurot 36 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 15-16,25;
lg 1 p 4), • 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-13021, menetluskulu 15.12.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-13021, menetluskulu 15.12.2011.a kohtuotsuse alusel“, või 2 3 - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-13021, menetluskulu 15.12.2011.a kohtuotsuse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (
,
lg 2,
Advokaat Marko Paabumetsa 15.12.2011.a kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatav H.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,21,2). KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE
lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus ja karistus ning seisukoht tsiviilhagi ja konfiskeerimise osas 3 4 H.T süüdistatakse selles, et tema et tema: • 05.09.2011 kella 13.00 paiku pärast ründas Tartus, XXX korteris H.T. kõndides üles tõstetud kätega hooga vastu kannatanut, mille tagajärjel H.T. tundis füüsilist valu oma vasaku käe randmepiirkonnas ning põrkus mitu meetrit tagasi. H.T üritas veel vähemalt viiel korral samal viisil rünnata H.T., aga kannatanul õnnestus rünnakud tõrjuda jalalöökidega. Sellega pani H.T toime löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse H.T selles, et tema: • 05.09.2011 kella 13.00 paiku ähvardas Tartus, XXX korteris H.T. sõnadega: „Ma tapan su ära, raisk“. Ähvardust kuuldes tunnetas H.T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani H.T toime ähvardamise tapmisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista H.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka ajavahemik 05. 06.septembrini 2011, so 2 (kaks) päeva, mille vältel H.T oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb karistusajaks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele 25.04.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt H.T-le mõistetud 2 (kaks) kuud vangistust ja mõista H.T-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada H.T-le mõistetud 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 296 (kahesaja üheksakümne kuue) tunnise üldkasuliku tööga, mille H.T on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • Elama kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4 5 Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav sai kohtuistungil igakülgselt aru sellest, et tal on valida kahe variandi vahel – kas teha üldkasulikku tööd või minna reaalselt vanglasse karistust kandma. Süüdistatav eelistas valida üldkasuliku töö ja avaldas soovi seda teha. Samuti sai süüdistatav aru sellest, et kui ta ei järgi kontrollnõudeid ning ei tee üldkasulikku tööd, siis tuleb tal minna vanglasse tegemata üldkasuliku töö ulatuses vangistust kandma.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev ja tal tuleb kanda menetluskulud. Kuna süüdistatav on raske puudega ja tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 249.- eurot kuus, siis jätab kohus
lg 3 alusel menetluskuludest sundraha riigi kanda, s.o 417,03 eurot sundraha H.T-lt riigituludesse välja ei mõista. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.