1-11-8265/26

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-8265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. detsember 2011, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-8265 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.L, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxxx, ei töötanud enne kinnipidamist Karistuse kandmise algus 12.11.2010 v.-adv. Arri Tooming Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta D.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21 Rakvere) kasuks 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 6,39 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdimõistetu D.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.07.2011 kohtuotsusega on D.L süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati D.L-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.11.2010 – 08.11.2010 ja 11.11.2010, s.o. kokku 4 (neli) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb D.L 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. D.L-i karistuse alguseks on 12.11.
2. Viru Maakohtu 08.12.2011 määrusega nr 1-08-12648 asendati D.L-ile mõistetud rahaline karistus 1 (ühe) kuu 3 päevase vangistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 2 (kaks) aastat 29 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 20.12.
3. Varem on D.L-i 12-l korral kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ja vanglas viibib ta kaheksandat korda. Käesolev karistus on mõistetud varem varastanud isikuna toimepandud grupilise varguse eest (8 kuriteoepisoodi). Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.L-i väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 20-l korral, sealhulgas 4-l korral narkootikumide tarvitamise eest ning 1-l korral muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. D.L ise on tunnistanud varasemat amfetamiini süstimist, eitades sõltuvust. Alkoholi on ta oma sõnul tarvitanud ainult tähtpäevadel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi enam kui 1 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel ligi 1 aasta. Kinnipeetav D.L vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi ei ole saanud. Vabanemisel soovib kinnipeetav D.L asuda elama oma elukaaslase E S juurde aadressile xxxx. Peres on kasvamas 3 last, sealhulgas 2 alaealist last, nende hulgas D.L-i tütar O Š (sündinud xxxx). Kinnipeetaval ei ole põhiharidust ja enne vangistust oli ta aeg-ajalt hõivatud juhutöödega. Võlgasid on isikul palju, ta ei ole motiveeritud neid tasuma. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik elab üks päev korraga, pigem näeb vaid iseenda ja oma pere vajadusi ning tegutseb selle nimel, nägemata oma tegudes kuritegelikku poolt. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalsed isikud. Süstemaatiliste varguste toimepanemine näitab, et isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu. Motivatsiooni olemasolu kuritegelikust käitumisest loobumiseks on väga kaheldav. Viru Vangla hinnangul on järgneva 2 aasta jooksul peale võimalikku vabanemist korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 73% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 21%. Viru Vangla toetab D.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist olenemata kõrgest riskiprotsendist. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et 21.08.2007 mõistis Viru Maakohus D.L-ile karistuseks 6 kuud vangistust tingimisi 30 kuulise katseajaga, mis hiljem pöörati täitmisele, kuna ta rikkus süstemaatiliselt registreerimise nõuet. Elukaaslase E S sõnul 3 on kinnipeetaval suhted lähedastega head, kuid korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega eriala, töökogemused on vähesed. Elukaaslane E S on nõus kinnipeetavat toetama nii materiaalselt kui moraalselt. D.L leidis, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest elukaaslasel on raske ilma temata. D.L-i sõnul otsiks ta vabanedes endale töökoha, enne vangistust tegi ta juhutöid. Ta ei suhtleks enam kriminaalkorras karistatud isikutega ja suudaks hoiduda narkootikumide tarvitamisest. D.L-i sõnul on tal Lõuna Ringkonnaprokuratuuris menetluses kriminaalasi ning sealne prokurör tegi ettepaneku ühendada see xxxx menetluses oleva kriminaalasjaga. D.L-i väitel on tegemist KarS § 199 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega. Prokurör ei toetanud kinnipeetava D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja leidis, et see oleks ennatlik, sest teda on korduvalt kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Prokurör märkis, et muuhulgas on D.L-ile mõistetud varasem tingimuslik karistus registreerimise nõude rikkumise tõttu täitmisele pööratud, mistõttu on vähetõenäoline kontrollnõuetele allumine. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub D.L motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav on olnud süstiv narkomaan. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, samuti on tema töökogemused vähesed. Positiivsena tõi prokurör välja selle, et vanglas olles ei ole D.L-i distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kui D.L vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneks, siis oleks tema puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%, mis on väga kõrge %. Kaitsja leidis, et kinnipeetav D.L tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et ta on varasemalt sagedasti kokku puutunud karistusasutustega. D.L on ennast vanglas üleval pidanud laitmatult, vabanemisel on tal kindel eluase ja toetav perekond. Kaitsja möönis, et teatud riskid esinevad hariduse ja töökäigu osas, samuti alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas, kuid neid riske on võimalik maandada, pannes D.L-ile vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2,7,8 sätestatud lisakohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.L ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmteist korda, kaheksandat korda viibib vangistuses. Kohtu arvates on varguste toimepanemine D.L-i puhul muutunud elustiiliks ja tal puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, mistõttu eksisteerib reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel, samuti arvestades eelnevat narkosõltuvust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga 4 selles, et kui D.L vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneks, siis oleks tema puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%, mis on väga kõrge %. Seega säilib kohtu arvates risk uuteks õigusrikkumisteks. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
4. jaanuaril
5. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne