) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustus
S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (
lg 2).
kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest on M.J rikkunud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt puudub siiski alus M.J-i suhtes karistuse täitmisele pööramiseks kuna istungil tõusetus puutumuses ebaõige kuupäevaga kohustuste selgitamise lehel kõrvaldamatu kahtlus, et süüdimõistetule ei selgitatud täpselt ja piisavalt kriminaalhooldusametniku poolt karistusseadustikust tulenevaid kohustusi. Seoses eeltooduga, tuleb kriminaalhooldusametniku ettekandes esitatud taotlus Tartu Maakohtu 08. veebruari 2011 otsusega M.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. M.J-i kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 38,40 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 38,40 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomele.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.