Obsah (10)

§ 214§ 121§ 323§ 199§ 64§ 73§ 69§ 120§ 122§ 118

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 11.oktoober 2011.a. Kriminaalasja number 1-10-2971 Kohtu

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi; Ilja Fjodorovi süüdistuses

§ 214

lg 1 järgi, U.N-i süüdistuses

§ 121

; § 214 lg 1 järgi; Martin Neimani süüdistuses

§ 323

; § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; Aleksei Vinogradovi süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 järgi; R.G süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 21.septembrist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavate Martin Neimani ja R.G kaitsja adv. Owe Ladva Prokurör Saskia Kask Süüdistatavad Martin Reiman ja R.G (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Owe Ladva 1 RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 21.septembrist 2010.a. Martin Reimani ja R.G suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Martin Neimanilt riigieelarve tuludesse 129 (ükssada kakskümmend üheksa ) eurot ja 44 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Välja mõista R.G-lt riigieelarve tuludesse 71 (seitsekümmend üks) eurot ja 92 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse ning nõude liik Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 21.septembri 2010.a. otsusega süüdi tunnistada M a r t i n NEIMAN

§ 323

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust;

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi 4 (neli) aastat vangistust ja

§ 199lg 2 p 7, 8, järgi 3 (kolm) kuud vangistust.

Liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista 4 (neli) aastat vangistust, millest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust (29.05.2009.a.). 2

§ 73alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.

Neiman 4 (nelja) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada R.G

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 69alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 4 kuud (ehk 120 päeva) vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrab kohus 7 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Martin Neimanilt ja R.G-lt mõisteti välja ka solidaarselt MTÜ Audentse Spordiklubi (arve 221018322436 Swedbank) kasuks 6 990 (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni ja 10 969 (kümme tuhat üheksasada kuuskümmend üheks) krooni MTÜ Tallinna Spordiliidu (arve 221018979481 Swedbank) kasuks. Martin Neiman on

prg. 199 lg 2 p.7,8 ja ja R.G

prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi mõistetud süüdi - selles, et nemad koos Jevgeni Gontšaroviga 11.02.2009.a. ajavahemikul 19.30 kuni 23.00 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata ukse avamise teel MTÜ Spordiklubi Audentes kontorisse, Tallinnas Tondi 84, kust võtsid MTÜ Tallinna Spordiliidule kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens L1300, väärtusega 16 459 krooni ja MTÜ Spordiklubi Audentesele kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens FS Amilo, väärtusega 10 490 krooni ning lahkusid koos varastatuga sündmuskohalt. Kokku varastasid noormehed võõrast vara 26 494 krooni väärtuses. - R.G veel selles, et tema koos J. Gontšarovi ja Konstantin Grimartšukiga, 18.03.2009.a kell 21.15 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata ukse avamise teel Ritual OÜ kontorisse, Tallinnas Tondi 84, kust võtsid OÜ-le Ritual kuuluvad CD pleier Numark väärtusega 4 230 krooni ning lahkusid koos varastatuga sündmuskohalt. Martin Neiman on

prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 22.05.2009.a. päevasel ajal Tallinnas Viru Keskuse Hesburgeri juures koos Aleksei Vinogradoviga, kasutades vägivalda, nõudis varalise kasu üleandmist O Klt. Nimelt lõi Aleksei Vinogradov ühe korra rusikaga O K´le kõhtu, misjärel Martin Neiman nõudsid kannatanult neile 1000 krooni üleandmist 23.05.2009 kella 15.00-ks, ähvardades, vastasel korral kannatanu läbi peksta. Hirmust peksasaamise ees maksis kannatanu järgmisel päeval nõutud summa oma sõbra A G kaudu Aleksei Vinogradov´ile.

prg. 323 järgi on Martin Neiman mõistetud süüdi selles, et tema 28.05.2009.a. kella 19:00 paiku Tallinnas, Rävala pst asuval haljasalal lõi ühe korra rusikaga O K´le suu piirkonda, makstes seeläbi talle kätte kannatanuna antud ütluste eest käesolevas kriminaalasjas, millega seoses D.N, U.N ja Andres Akuševitš 28.05.2009 kell 18.00 kahtlustatavatena kinni peeti. Selliselt põhjustas M.Neiman 3 kannatanule füüsilist valu ning huulte põrutuse, huultel pindmised haavad ning hammaste vigastused. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatavate kaitsja adv. Owe Ladva vaidlustab esitatud apellatsioonides süüdistatava M.Neimani süüd väljapressimise episoodis, kvalifikatsiooni kannatanu O.K löömise episoodis ja süüdistatavate poolt ühiselt toimepandud varguse episoodis tsiviilhagide väljamõistmist. Ta taotleb uue otsusega mõista M.Neiman M.K suhtes toimepandud väljapressimise episoodis õigeks ja sellega seoses mõista O K kasuks väljamõistetud 1000 krooni ainult Aleksei Vinogradovilt, kvalifitseerida O.K löömine

prg. 121 järgi ja jätta Tallinna Spordiliidu ning MTÜ Audentese Spordiklubi tsiviilhagid rahuldamata. Apellandipõhjendused on järgmised:

1. Martin Neiman’i süüdimõistmises § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi. Martin Neiman oma süüd ei ole tunnistanud ning arvestades uuritud tõendite vastuolulisust ning pigem Neiman’i ütluste haakumist teiste tõenditega palub apellant Martin Neiman’i selles episoodis õigeks mõista. Martin Neiman asus sündmuse juurde pärast seda, kui Aleksei Vinogradov lõi O K’t kõhtu. Ta läks vahele ning tõlkis ja selgitas Aleksei Vinogradov’i ning O K vahel toimuvat. Martin Neiman ise ja endale ei nõudnud midagi. Martin Neiman on toimunu kohta andnud läbi kogu menetluse ühesuguseid ütlusi ning need kattuvad suures osas nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega. Seega ei ole meil alust nendes ütlustes kahelda. Täiesti erinev on siin Aleksei Vinogradov’i positsioon – Harju Maakohtus avaldati vastuolude tõttu praktiliselt kõik ta varasemad ütlused ning mõistlikku selgitust nende vastuolude kohta Harju Maakohtus ei saadudki. Fakt on aga, et raha anti Aleksei Vinogradov’ile ja raha sai Aleksei Vinogradov. Ilmselgelt kannavad Aleksei Vinogradov’i Harju Maakohtus antud ütlused ennast õigustavat iseloomu. Martin Neiman’i poolt kirjeldatud asjade käiku tõendavad lisaks Martin Neiman’i enda ütlustele sisuliselt ka kannatanu O K ütlused ja tunnistajate ütlused. O K on selgitanud, et pärast Aleksei Vinogradov’i lööki tuli Martin vahele ja ütles, et ei-ei ole vaja ning et siis saime räägitud. Süüdistus on Martin Neiman’ile esitatud kasu üleandmise nõudmises kasutades vägivalda. Kannatanu ütlused kinnitavad aga vägivalla mittekasutamist Martin Neiman’i poolt, vastupidi, Martin Neiman tegeles vägivalla takistamisega. Samuti on O K ise kasutanud Martin Neiman’i tegevuse kirjeldamisel sõna „tõlkis“. Tunnistaja S S kinnitab Martin Neiman’i ütlusi Aleksei Vinogradov’i tegevuse kohta täielikult ning meil puudub igasugune alus kahelda tema ütlustes. Samas S S ei kuulnud, millest räägiti, nii et selles osas saame me tugineda ainult Martin Neiman’i ütlustele. Sisuliselt samasuguseid ütlusi on andnud ka tunnistaja R P. Erineb vaid see, et erinevalt teistest viitas ta Martin Neiman’ile kui tõukajale, kuid kinnitas siiski, et ta ei ole selles kindel, vaid ainult arvab seda. Seega ei süüsta ka selle tunnistaja ütlused Neiman’i. Ka Raahel Pilpak ei kuulnud vestlust. Käesoleva episoodi puhul süü üle otsustamisel oleks tulnud kohtul järgida ka võrdse kohtlemise põhimõtet – nii näiteks ei ole 25.05.2009 episoodis (samuti O K’ga seonduvalt) P S’i tõlkimise eest Andres Akuševitš’ile süüdistust esitatud. O K kasuks 4 väljamõistetud 1000 krooni tuleb M.Neimani õigeksmõistmisel mõista välja ainult Aleksei Vinogradovilt. .
2. Martin Neiman’i süüdimõistmine

§ 323järgi.

Martin Neiman on tunnistanud oma süüd löömises ning apellant leiab jätkuvalt, et Martin Neiman tuleb selles episoodis süüdi mõista

§ 121järgi.

O K on andnud ütlused, et Martin Neiman ei öelnud enne löömist midagi. Martin Neiman kinnitab, et lõi O K’t põhjusel, kuna see ei vastanud tema küsimustele ning seetõttu läks Martin Neiman endast välja. Seega puuduvad igasugused objektiivsed tõendid kättemaksu kohta õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses ning seetõttu ei saa Martin Neiman’it ka

§ 323

järgi süüdi mõista, vaid hoopis

§ 121järgi.

1. Martin Neiman’ilt ja R.G-lt väljamõistetud tsiviilhagide osas. 3.
2. Tallinna Spordiliit pole tsiviilhagi esitanud. Tsiviilhagi esitamisel ja selle tõendamisel on oma nõuded. Käesoleval juhul on tõendamata isegi Harju Maakohtus ütlusi andnud P T’i esindusõigus. Apellant palub nn. Tallinna Spordiliidu tsiviilhagi jätta rahuldamata. Isegi kui lugeda tsiviilhagi esitatuks, siis ei ole põhjendatud tsiviilhagi summa. Tegemist oli varastamise hetkeks ligi 5 aastat vana arvutiga!. Tsiviilhagi rahuldamisel põhjendatud oleks rahuldamine summas 6000.- krooni, s. o. arvestades arvuti aastaseks n.-ö. kulumiks 20 %. See kattub ka varastatu müügist saadud rahasummaga – on tõenäoline, et varastatud asjade müügist saadud raha on ligikaudu 1/3 nende asjade tegelikust väärtusest. 3.
3. Viimatinimetatud vastuväited kehtivad ka MTÜ Audentese Spordiklubi hagi kohta, kuigi siin tegemist 2 aastat vana arvutiga. Tsiviilhagi rahuldamisel põhjendatud oleks rahuldamine summas 3000.- krooni, s. o. arvestades arvuti aastaseks n.-ö. kulumiks 20 %. See kattub ka varastatu müügist saadud rahasummaga – on tõenäoline, et varastatud asjade müügist saadud raha on ligikaudu 1/3 nende asjade tegelikust väärtusest. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad apellatsioone, prokurör vaidles neile vastu. ja nende kaitsja esitatud RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele.
4. Martin Neimani süüdimõistmine

prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud süüdi Martin Neimani grupilises väljapressimises, mille ta pani toime koos Aleksei Vinogradoviga O K suhtes. Kriminaalasjas on tuvastatud ja seda eelkõige kannatanu O K poolt maakohtu istungil antud ütlustega, mis haakuvad ka teiste kogutud tõenditega, et tema juurde tulid Martin Reiman ja Aleksei Vinogradov koos, et rääkis e. siis raha nõudis Martin Neiman ja 5 vägivalda kasutas – lõi teda kõhtu – Aleksei Vinogradov. Kannatanu ei eita, et peale seda, kui raha oli nõutud ja A.Vinogradov oli teda löönud, ütles M.Neiman, et” ei ole vaja” ja nad said lihtsalt e. ilma vägivallata edasi räägitud. Kannatanu on väitnud, et raha nõudjaks oli just Martin Neiman ja arvestades, et A.Vinogradov ei räägi eesti keelt ning O K ei räägi vene keelt, on see ka loogiline ja usutav. Ka väidab kannatanu, et raha maksis ta ära nõutud ajaks just seetõttu, et kartis A.Vinogradovit ja M.Neimani. Kohtukolleegium leiab, et eelnimetatud tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendamatu rääkida Martin Neimani kui ainult tõlgi rollist A.Vinogradovi ja M.Neimani vahel. Kuid isegi, kui temal puudus huvi raha saamise vastu ja ta oli juures ning aktsepteeris A.Vinogradovi tegevust püüdes A.Vinogradovi ilmselgelt ebaseaduslikku vägivalla kasutamisega kaasnevat rahanõuet kannatanule arusaadavas keeles selgeks teha, siis ka see roll on piisav, et lugeda teda väljapressimises kaastäideviijaks ja peab kohtukolleegium M.Neimani, kui väljapressimise kaastäideviija rolli täidetuks juhul, kui ta isegi oleks peale A.Vinogradovi poolt vägivalla kasutamist alles oma raha äramaksmise jutuga O.K ja A.Vinogradovi juurde tulnud. Viimast varianti ei pea aga kohtukolleegium usutavaks just seetõttu, et A.Vinogradov ja O.K ei saanud omavahel arusaadavas keeles suhelda ja M.Neiman tuli nii nagu kannatanu kohtuistungil väitis tema juurde koos A.Vinogradoviga. Kohtukolleegiumi seisukoht põhineb Riigikohtu seisukohtadel, mis on Riigikohtu poolt välja öeldud erinevates lahendites, mis puudutavad eelkõige grupiliselt toimepandud kuritegusid, kus on koosseisulise tunnusena vajalik tuvastada vägivalla kasutamine.

prg. 214 näeb ette kriminaalvastutuse muuhulgas varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda. Karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises (

§ 120

), kehalises väärkohtlemises (

§ 121

), piinamises (

§ 122

) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (

§ 118

). Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on üheselt ja vastuvaidlematult tuvastatav süüdistatavate kindel eesmärk tekitada kannatanus tõsist hirmutunnet ja panna ta reaalselt neid kartma ning sellest tulenevalt nõutavat raha maksma. Põhjendatult on maakohus kvalifitseerinud süüdistatavate poolt toimepandud väljapressimise grupis toimepanduna, mis tähendab sisuliselt seda, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid väljapressimise kaastäideviijatena. Nimelt, kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis ehk isikute grupi poolt eeldab, et iga grupi liige paneks oma tegevusega toime vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel - kas rollijaotus, Iga täideviija poolt kuriteo objektiivse külje täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis, kui ka mitteeelneva, vahetu kokkuleppe alusel - kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Käesoleval juhul näitab süüdistatavate kooskõlastatud tegevus, et neil oli kannatanult raha nõudmiseks ja kannatanu mittenõustumise korral temas hirmu tekitamiseks kokkulepe. Seda kinnitab fakt, et kannatanu juurde mindi koos ja teadmises, et kannatanu ei saa ainult A.Vinogradoviga mõlemale arusaadavas keeles suhelda. Eeltoodu kinnitab üheselt, et enne kannatanu juurde minemist oli süüdistatavatel kokkulepe edasiseks kuritegelikuks käitumiseks kannatanu suhtes olemas, Maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolude pinnalt on alust väita, et mõlemad süüdistatavate tegevus oli hõlmatud ühtsest 6 tahtest ja mõlemad süüdistatavad hoidsid enda kontrolli all kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise funktsionaalse teovalitsemise ehk kaastäideviimise vormis. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - kellegi funktsionaalne alatalitus tähendab kuriteokoosseisu ning seega ka täideviimise puudumist. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et nad on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, selle funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, langeb ära ka tegu kui selline. Käsitletavas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et kannatanule esitas rahalisi nõudeid M.Neiman ja vägivalda kasutas A.Vinogradov. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud

prg. 214 lg 2 kirjeldatud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja sisust ning mõlema süüdistatava kohalolek aktiviseeris kannatanu hirmu (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-23-01). 2. Martin Neimani süüdimõistmises

prg..323 järgi. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on toodud piisavad põhjendused, miks O.K löömine M.Neimani poolt opn kvalifitseeritav just

prg.323 järgi ja ei saa olla vaadeldav

prg. 121 ettenähtud kuriteona. Need maakohtu põhjendused lükkavad umber apellatsioonis esitatud paljasõnalise väite maakohtu poolt M.Neimani käitumisele antud ebaõige jriidilise kvalifikatsiooni kohta. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu seisukohaga ja põhejndustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

1. Tsiviilhagide väljamõistmise osas varguse episoodis. Kohtukolleegium leiab, et arvutite varguse episoodis on maakohus põhjendatult rahuldanud tsiviilhagid. Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Spordiliidu poolt on esitatud tsiviilhagi maakohtu istungil ja see on vormistatud protokolliliselt kannatanu suulise avalduse alusel. Selline tsiviilhagi esitamise kord on lubatud Riigikohtu otsuses 3-1-179-09 toodud põhjendustel. Maakohtu istungil esitas Tallinna Spordiliidu tsiviilnõude P T, kes varem 2004.a. Tallinna Spordiliidu esindajana oli kirjutanud alla ka varastatud arvuti ostuotsusele (3.kd. t.l.9). Põhjendatud on ka esitatud tsiviilnõude suurus, mis kannatanute esindaja ütluste järgi ei koosnenud ainult arvutite ostusummadest. Kõige suurem oli kahju just arvuti sees olevatest programmidest, mis olid vajalikud töö tegemiseks ja olid sinna juurde ostetud ja sisestatud peale arvutite ostmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on lähtunud VÕS prg. 127lg-s 6 ettenähtud mõistlikkuse põhimõttest.
2. Süüdistatavate kaitsja adv. Owe Ladva esitas taotlused riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Kaitsja taotleb tasu väljamaksmist R.G-le apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 71,92 eurot ja Martin Neimanile osutatud õigusabi eest 129,44 eurot. Kohtukolleegium luges esitatud taotluse põhjendatuks. Vastavalt KrMS prg. 185 lg-le 2 tuleb nimetatud menetluskulu kanda süüdistatavatel. 7 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 185 lg 2; 337 lg 1 p.1 ja 342-343 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Julia Katškovskaja Malle Preimer 8 Sten Lind