järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav R.Z isikukood: XXX; elukoht: XXXX XX Varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.01.2012 Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas
lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena R.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui R.Z ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.Z-i süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 19,20 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 38,40 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. R.Z on 40% töövõimetu, pension on 128 eurot kuus. Kohtuotsuse jõustumisel kaotab ta võimaluse töötada traktoristina 6 kuu jooksul. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine R.Z-ile üle jõu, mistõttu on põhjendatud menetluskulude vähendamine ühe kolmandiku võrra. Kohus leiab, et riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda ja mõista sundrahast välja 316 eurot. Vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib R.Z-ile samuti üle jõu, mistõttu tuleb talle anda aega nende tasumiseks 4 kuud. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.