← Eesti

1-12-1200/5

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-1200 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav R.Z isikukood: XXX; elukoht: XXXX XX Varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.01.2012 Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. aprillil
  2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti, advokaat Aivar Hinti poolt R.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 316 (kolmsada kuusteist) eurot. Jätta riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et R.Z on õigus menetluskulud summas 316 eurot tasuda nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu R.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.12.2011 kella 00.00 paiku ajal Tartumaal Puhja vallas Järvaküla külas Järvaküla teel mootorsõidukit Audi A4 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. 2 Sellega pani R.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena R.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui R.Z ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.Z-i süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 19,20 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 38,40 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. R.Z on 40% töövõimetu, pension on 128 eurot kuus. Kohtuotsuse jõustumisel kaotab ta võimaluse töötada traktoristina 6 kuu jooksul. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine R.Z-ile üle jõu, mistõttu on põhjendatud menetluskulude vähendamine ühe kolmandiku võrra. Kohus leiab, et riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda ja mõista sundrahast välja 316 eurot. Vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib R.Z-ile samuti üle jõu, mistõttu tuleb talle anda aega nende tasumiseks 4 kuud. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.