Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus P.S-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tungis ajavahemikul 15.märts 2012.a kell 20.00 kuni 16.märts 2012.a kell 08.00 ukseluku avamise teel Tartus Tiigi 15 asuva maja juurde pargitud V.I. kuuluvasse ja G.I. kasutuses olnud sõiduautosse Nissan Primera r/m XXX ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil automaki JVC MP3-CD mängijaga maksumusega 65 eurot. Auto ukseluku lõhkumisega tekitati kahju summas 50 eurot, seega tekitas P.S V.I. kokku varalist kahju 115 eurot. Seega P.S, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.S-ile karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada P.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuu ja 13 päeva vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 10 kuud ja 13 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada P.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 10.juuli 2012.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.S tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga tekitati varalist kahju ning kannatanu V.I. on esitanud tsiviilhagi summas 115 eurot. Asitõenditeks on käesolevas kriminaalasjas papist karp, millel P.S-i sõrmejäljed ning kriminaalasja materjalide juures asuvad G.I. ja V.I. sõrmejälgede võrdlusjälgede kaardid. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Menetluskuludena kuulub P.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ja sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulud. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. P.S ei tööta ja asub koheselt kinnipidamiskohas kandma rohkem kui pooleaastast vangistust, mille kestel tal sissetulekud ilmselt samuti puuduvad. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.S
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.