1-10-3963/40

Kriminaalasi nr. 1-10-3963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3963 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.V, isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.V on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 01.06.2010 otsusega KarS § 199 lg2 p 4 järgi süüdi ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 834 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud ühes allutamisega käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega ülalmainitud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 07.10.2011 ja lõpp 31.10.
2. 1 Kinnipidamisasutuses G.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristatusi. Vabanedes kinnipeetav asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Rakvere Ametikoolis eriala omandamine jäi pooleli kuna sattus vanglasse. Kinnipeetava sõnul on ta läbinud 80h ehituskursused, mille kohta on olemas tunnistus. Praegu õpib Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 10 klassis ja peale vabanemist on kindel soov haridusteed jätkata. Kooli valiku suhtes pole veel kindlat otsust, võibolla läheb tagasi Rakvere Ametikooli. Kinnipeetaval on kindel plaan kõik rahalised nõuded tasuda. K-raha andmetel on 6 erinevat nõuet kogusummas 3918,25 eurot, millest tasutud 42,36 eurot ja üks tühistatud nõue. Vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses kinnipeetav töötas kuni 10.01.2012 kuni asus õppima Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi. Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused 22.12.2011 hariduse omandamise ja töötamise vajalikkusest, 05.01.2012 peresuhete säilitamise vajalikkusest ja 16.02.2012 raha kasutamise teemal. Enne vangistust oli probleeme narkootikumide ja alkoholi liigtarvitamisega (on karistatud Alkoholiseaduse alusel). Viru Vangla toetab G.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.V on varem kriminaalkorras karistatud. Isiku vangistus asendati üldkasuliku tööga ja ta pidi täitma kontrollnõudeid ning kohustusi. Kinnipeetav ei suutnud ÜKT tunde sooritada, hoidis kõrvale käitumiskontrolli nõuete täitmisest ning kannab seetõttu karistust vanglas. Seaduserikkumisi on alustanud juba teismeeas, kui on toime pannud korduvalt Liiklusseaduse, Alkoholiseaduse, Tubakaseaduse rikkumisi, on toime pannud avaliku korra rikkumise ja ka väheväärtusliku varalise eseme vastu süüteo. Kui Mauno-Tanel ei leia asjalikku rakendust töötamise või õppimise näol, tekivad rahaprobleemid, jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, liigtarvitab alkoholi või narkootikume, käitub manipulatiivselt, ei arvesta tegude tagajärgedega, võib ta panna toime uusi seaduserikkumisi. Prokuröri kirjalikust sisukohast nähtub, et ta toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. G.V taotleb vangistusest ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et MaunoG.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.V on varem karistatud kriminaalkorras (varavastase kuriteo eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo. Seega ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Peale seda olles viimase kohtuotsusega allutatud käitumiskontrollile üldkasuliku töö sooritamise ajaks ei suutnud ta täita sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ning ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele. 2 Seega on ilmne, et kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu G.V poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabaduses puudub G.V garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (ta on karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks G.V uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Varem on G.V olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus ja karistus pöörati täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel ligi 6 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.V vabastamisega temale Pärnu Maakohtu 01.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Loretta Pikma Kohtunik 3