4-12-5703/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 30.11.2012 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-12-5703 (2316,12,007861) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi D.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 18.10.2012 otsuse väärteoasjas nr 2316,12,007861 tühistamises. Kaebaja D.M isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; töökoht: HI OÜ. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-135 kohus o t s u s t a s: 1.) Jätta D.M-i kaebus rahuldamata. 2.) Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 18.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2316,12,

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Motiveeritud kohtuotsus edastatakse poolte istungil esitatud nõusoleku kohaselt poolte eposti aadressidele 30.11.2012 hiljemalt kella 13:
2. Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav samuti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 30.11.2012 hiljemalt kella 13:
3. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: 13.07.2012 väärteoprotokolli nr AB1087156 kohaselt D.M (isikukood: XXX) juhtis 13.07.2012 kella 08:58 paiku Harjumaal Tallinnas Soo-Uus Kalamaja ristmikul liikudes Tööstuse tn suunas mootorsõidukit Toyota Auris r/n XXX kiirusega 52 km/h +/-3 km/h asulasisesel teel, kus lubatud suurim kiirus liikluskorraldusvahendiga võib olla kuni 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. D.M rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 18.10.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 2316,12,007861 karistati D.M LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40,00 EUR. Menetleja hinnangul oli D.M-i väärtegu tõendatud, isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetleja hinnangul puudusid. Kaebaja seisukoht ja taotlus: D.M esitas kohtule kaebuse, mille kohaselt ei ole talle süüksarvatav väärtegu tõendatud – menetleja Mari P ei suutnud protokolli vormistamise ajal ega ka enne seda näidata kiirusemõõtjat koos väidetava kiirusega, väites, et sama kiirusemõõtjaga mõõdetakse järgmisi sõidukeid. Seega ei ole kohane väita, et väärtegu on toime pandud. Seoses meedias kajastatud faktiga, mille kohaselt on politsei korduvalt kasutanud taatlemata kiirusmõõtureid mis tingisid ebaseaduslike trahvide väljastamise palus ta menetleja Mari P näidata ka kiirusemõõtja taatlustunnistust ning võimalust kontrollida tunnistusele märgitud seerianumbrit ja võrrelda seda kiirusemõõtja vastava numbriga. Mari P keeldus ning sellega rikuti oluliselt kaebaja õigusi. Kaebaja esitas taotluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja asjas väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 18.10.2012 otsus muutmata. Tõendid: Kohtuistungil andis ütlusi kaebaja, tunnistajad A. Sepa, J. Paškevitš ja M. P , kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke materjale: - 13.07.2012 väärteoprotokoll; - 18.10.2012 otsus; - 13.07.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; - tunnistajate ja kaebaja skeemid 13.07.2012 patrullauto, mõõtja ja kaebaja liikumistrajektoori kohta; Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 01.08.2003 Mõõtevahendi tüübikinnitus; Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-11/00066; 28.11.2012 viidi läbi sündmuskoha paikvaatlus. Kohtu seisukoht: Kohtul ei ole alust kahelda kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate J. Paškevitši ja M. Paaveli usaldusväärsuses. Tunnistaja J. Paškevitš kaebajat ei mäletanud ning ei andnud asjas olulist tähtsust omavaid ütlusi; samuti nähtub tunnistajate A. Sepa ja M. Paaveli ning kaebaja enda ütlustest, et tunnistaja J. Paškevitš ei olnud seotud kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisega ja kaebajale süüksarvatava väärteoasja menetlusega. Tunnistaja M. Paaveli ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt mäletab tunnistaja kaebajat ning vaidlusalust sündmust hästi kahel põhjusel: 1) liiklusjärelevalves osalemine ei ole tema põhitöö; 2) kaebajaga tekkisid sündmuskohal probleemid. Tunnistaja M. Paaveli ütlustes vastuolusid kohus ei tuvastanud. Tunnistaja A. Sepa kaebajat ei mäletanud, kuid andis ütlusi kaebaja poolt juhitud sõiduki margi kohta, mõõtekauguse kohta ning kaebaja sõiduki paiknemise kohta esimeses sõidureas. Kohtu arvates nähtub tunnistaja ütlustest, et ta on enne kohtus ütluste andmist tutvunud väärteoasja materjalidega. VtMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Nii kriminaal- kui väärteomenetluses on tõendiks kohtuistungil vahetult, suuliselt üle kuulatud tunnistaja ütlused ning eelmenetluses antud ütlusi reeglina arvesse ei võeta. Tunnistaja mälu võimaliku värskendamise osas on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-105-06 märkinud, et „kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestatu kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. See tähendab muuhulgas kohtulikul arutamisel võib kohus lähtuda eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on kohtuistungi eelselt hoolitsenud selle eest, et tunnistajatel, kelle ülekuulamist kohtuistungil nad on taotlenud, on olnud võimalus meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud ja et kohtuistungil ei teki üldjuhul küsimust sellest, et kohtusse kutsutud tunnistaja tajutud faktilisi asjaolusid ei mäleta.“ Riigikohus on seega jaatanud kriminaalmenetluses võimalust, et tunnistajal on olnud võimalik enne istungit meenutada teabekandjatele talletatud sündmusi, mille kohta ta tuleb kohtusse ütlusi andma; kohtu arvates ei ole ühtegi seaduslikku takistust sarnase põhimõtte kehtimiseks ka väärteoasja kohtulikus menetluses. Samuti märgib kohus, et arvestades liiklusjärelevalvega tegeleva ametniku töö mahu, võimalike rikkumiste arvu ning sellega kaasneva infovälja suurust ei olegi tunnistajal eelnevalt asja materjalidega tutvumata võimalik sündmusi meenutada ja kohtus asjakohaseid ütlusi anda. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. Sepa kohtus antud ütlused asjakohased ning kohtul puudub alus kahelda tunnistaja usaldusväärsuses pelgalt seetõttu, et tunnistaja mälu oli tõenäoliselt enne istungit sündmust puudutavate asjaolude osas värskendatud. Tunnistaja A. Sepa ütlustes vastuolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuistungil andis ütlusi ka kaebaja D.M. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kohtul on oluline muu hulgas ka hinnata isikute ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kaebaja on 13.07.2012 kella 08:58 sündmuste kohta esitanud 13.07.2012 vastulause, milles esitatud versiooni kohaselt liikus ta tol hommikul Kalaranna tn Vana-Kalamaja tn suunas; Vana-Kalamaja ja Soo tn ristmikul seisis liiklust takistav veok ning seetõttu keeras ta sõiduki Suur-Laagri tn, sealt edasi Väike-Laagri tn ja sealt tegi parempöörde ühesuunalisele Soo tn, kus sadakond meetrit hiljem pidas teda kinni politseiametnik, kes teatas, et ta on ületanud lubatud sõidukiirust (30 km/h). Kaebaja jäi kohtuistungil antud ütlustes selle juurde, et 13.07.2012 hommikul keeras ta Soo tn-le Väike-Laagri tn-lt. 13.07.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitu kohaselt oli kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtekauguseks 133,6m. Kohtuistungil märkisid kõik eraldi üle kuulatud 13.07.2012 patrulltoimkonna liikmed kohtu esitatud sündmuskoha kaardile nii mõõtja kui patrullauto paiknemise asukoha; tunnistajate märkmetes erinevusi ei olnud. Mõõtja paiknemist Soo tn ja Uus-Kalamaja tn ristmikul ei vaidlustanud paikvaatlusel ka kaebaja. Paikvaatlusega tuvastati, et vahemaa mõõtja asukohast Soo tn ja Uus-Kalamaja tn ristmikul Soo tn ja Väike-Laagri tn ristmikuni (kust kaebaja oma väidete kohaselt Soo tn-le keeras) on 113,7m. Samuti nähtus sündmuskoha kaardilt ning paikvaatlusel, et parempööre Väike-Laagri tn-lt ühesuunalisele Soo tn-le on sisuliselt täisnurkpööre, mille sooritamine suure kiirusega ei ole liiklusohutust silmas pidades võimalik. Tunnistaja A. Sepa selgitas paikvaatlusel, et Soo tn ja UusKalamaja tn ristmikul liiklusjärelevalvet teostades ei ole selle käigus mõistlik Väike-Laagri tn-lt Soo tn-le pöörajate kiirust mõõta – vahemaa on liiga väike, kiirust mõõtev politseinik on pöörajatele hästi näha ning samuti ei ole pöörde sooritamisel ja vahetult pärast pööret võimalik kiirust ületada. Tunnistaja A. Sepa sellekohased ütlused on kohtu arvates sündmuskohta ja tunnistaja 4a töökogemust silmas pidades eluliselt usutavad. Tunnistaja A. Sepa andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kiiruse mõõtmisel asetab ta mõõteseadme täpi sõiduki esitulede vahele ja seejärel fikseerib sõiduki kiiruse. Tunnistaja A. Sepa demonstreeris kiiruse mõõtmist ka paikvaatlusel. Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme UltraLyte tööpõhimõttest ja 13.07.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud, mitte väga ulatuslikust mõõtekaugusest – 133,6m – tulenevalt objektiivselt välistatud kaebaja kahtlus selles, et tunnistaja mõõtis mõne teise sõiduki kiirust ja pidas seejärel ekslikult kinni kaebaja sõiduki. 13.07.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati 13.07.2012 kella 08:58 Soo tn-Uus-Kalamaja ristmikul D.M-i poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Auris r/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist, sõiduk liikus Tööstuse tn suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte 20-20 100LR nr UX020594 (seade testitud 13.07.2012 kell 08:00, töökorras). Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 01.08.2003 mõõtevahendi tüübikinnituse nr TKI 53/12.30.03 ning AS Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr UX020594 kohaselt oli 13.07.2012 kaebaja juhitud sõiduki mõõtmisel kasutatud mõõteseade lubatav ja nõuetekohaselt taadeldud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati mõõtmist asulasisesel 2 sõidureaga ühesuunalisel teel. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mõõtekaugus 133,6m. Seadme lugem oli 52 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 30 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega ületas D.M mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Kaebaja väitel ei näidatud talle kiirusmõõteseadmele lukustatud näitu. Kaebaja selgitas, et peale kinnipidamist teatas politseiametnik talle, et tema sõiduki kiiruseks mõõdeti 52km/h, seejärel palus politseinik dokumente ja lahkus varasemate rikkumiste olemasolu kontrollima, teatades, et edaspidi tuleb tema juurde juba väärteomenetleja. Menetleja M. Paavel tuli tema sõiduki juurde ja palus tulla politseisõidukisse. Kohtule esitatud kaebuses ja istungil antud ütluste kohaselt palus kaebaja politseisõidukis menetlejalt lisaks kiirusmõõteseadmega tutvumisele ka mõõteseadme taatlustunnistust, võrdlemaks kas tema kiirust mõõdeti taadeldud mõõtevahendiga. Tunnistaja Mari Paavel kinnitas kaebaja ütlusi selle kohta, et viimane soovis näha küll kiirusemõõtjat, kuid tunnistaja sõnul kaebaja taatlustunnistusega tutvumist ei taotlenud. Kõik tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selles, et mõõteseadme taatlustunnistus on neil liiklusjärelevalve teostamise käigus kaasas ja juhul kui menetlusalune isik palub taatlustunnistust näha, seda ka võimaldatakse. Kohtu küsimusele, miks kaebaja taatlustunnistusega tutvumisega soovimise fakti ei ole üheselt kajastanud 13.07.2012 vastulauses, vastas kaebaja, et soovis sündmuskohal taatlustunnistust siiski näha ja joonis 13.07.2012 vastulauses alla koha, kus ta seda oma hinnangul on rõhutanud, so – „väärteoprotokolli vormistamise ajal palusin ametnikul näidata kiirusemõõtjat, kus tuleneks minu väidetav rikkumine“. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja poolt alla joonitud lausest siiski fakt, et kaebaja oleks 13.07.2012 vastulauses sarnaselt kaebuses kirjeldatule rõhutanud fakti, et soovis sündmuskohal näha mõõteseadet ja selle taatlustunnistust, mida tal ei võimaldatud. Kohus märgib, et kaebuses märgitud meediakajastused selle kohta, et politsei on mõõtnud kiirust taatlemata mõõtevahenditega, mis tõid endaga kaasa ebaseaduslikke trahve, jõudsid avalikkuse ette alles 07.11.
4. Kaebaja on kaebuse koostanud 09.11.
5. Kohtu arvates ei ole usutavad kaebaja väited selles, et ta taotles kindlasti 13.07.2012 sündmuskohal tutvumist ka mõõtevahendi taatlustunnistusega, tuvastamaks kas tema kiirust mõõdeti taadeldud vahendiga. Nimetatud asjaolu õõnestab kohtu hinnangul kaebaja ütluste üldist usaldusväärsust. Samuti märgib kohus, et oma vastulauses on kaebaja tuginenud ka asjaolule, et Soo tn 32 majale paigaldatud 30 km/h piirangumärk ei nähtu Väike-Laagri tn Soo tn välja sõites; oma lõppsõnas tugines kaebaja asjaolule, et väärteoasja menetlemisel oli tegemist kiirust mõõtva politseiametniku inimliku eksimusega ning mõõdeti kellegi teise kiirust. Kaebaja on seega menetluse käigus oma seisukohti toimunu osas pidevalt täiendanud ning muutnud – nimetatud asjaolu ei räägi kohtu arvates samuti kaebaja kasuks. Kohtu hinnangul on kaebaja enda ütlustega ning tunnistaja M. Paaveli ütlustega tõendatud, et kaebaja soovis tutvuda mõõteseadmega, kuid talle seda ei võimaldatud. Tunnistaja M. Paaveli ütluste kohaselt ei osanud kaebaja põhjendada, miks ta soovib aparaati näha, kui konkreetset näitu sellelt enam ei nähtu, samuti mindi aparaadiga uuesti liiklusjärelevalvet teostama. Tunnistaja A. Sepa ütluste kohaselt kustub uue mõõtmise korral vana näit ja samuti kustub näit siis, kui aparaat on vaikimise režiimil. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebajale sündmuskohal kiirusmõõteseadet ei tutvustatud – tunnistaja M. Paavel selgitas küll, et nad ei anna töövahendeid võõraste kätte, kuid samas on kohtu arvates võimalik, et mõõteseadet esitleb soovijale politseinik. Samas ei ole operatiivsõidukis, väärteoprotokolli koostamisel mõõteseadme tutvustamata jätmine menetluse oluline rikkumine, kuivõrd tunnistajate M. Paaveli ja A. Sepa ütluste kohaselt oli selleks hetkeks, kui kaebaja soovis mõõteseadet näha, tema juhitud sõiduki kiiruse näit seadmelt kustunud. Tunnistaja A. Sepa väitel näitas ta kaebajale mõõteseadmel fikseeritud näitu. Tunnistaja M. Paavel selgitas, et enne kui ta sai ülesande menetleda kaebaja väärtegu, näitas A. Sepa näitu ka talle. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja ütlused isiku poolt menetluse eri etappides esitatud seisukohtade paljususe ning vastuolude tõttu teiste tõenditega kohtu jaoks usaldusväärsed ei ole. Seega on kohtu arvates tunnistaja A. Sepa ütlustega tõendatud, et kaebajale siiski näidati peale tema kinnipidamist mõõteseadmel fikseeritud näitu ning kaebaja õigusi ei rikutud. Asjaolu, et kaebajale tutvustati mõõteseadme näitu, on fikseeritud ka mõõteseadme kasutamise protokollis. Eeltoodu alusel on kohtu arvates 13.07.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistajate ütlustega ning paikvaatluse käigus tuvastatuga tõendatud, et D.M ületas 13.07.2012 lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h võrra; kaebaja tegu on seega kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 30 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja 18.10.2012 otsuse alusel karistati kaebajat rahatrahviga 10 trahviühikut; menetleja on põhjendatult märkinud, et kaebaja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada puudutatud isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et käesoleva väärteoasja menetlemisel leidis tõendamist, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 19km/h; LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritakse väärteod, kus lubatud sõidukiirust ületatakse kuni 20km/h. Kaebaja ei ole oma tegu tunnistanud ega seda kahetsenud. Kohtuväline menetleja on seega kaebajale määranud võrdlemisi leebe karistuse ning seega tuleb kohtuvälise menetleja 18.10.2012 otsus jätta muutmata ja D.M-i kaebus jätta täielikult rahuldamata. Kohtunik: