(72), kuna tegemist oli hommikuse tipptunni ühtlase liiklusvooluga. Kaebuses on leitud, et kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada kaebuse esitaja kasuks ning väärteomenetlus tuleks ka antud põhjusel lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et tema kinnipidamisel näitas politseinik talle kiiruse näitu 72 km/h, kuid see ei saanud olla tema poolt juhitud sõiduki kiirus. Ta keeldus allkirjastamast protokolli, pidas politsei tegevust ebaõigeks, leidis, et talle protokolli koostama ei peaks (kd I tl 99). Kaebuse esitaja sõnul pole välistatud, et 2 politseiametnik fikseeris mõnest teisest sõidukist peegelduva signaali. Mõõtemetoodika ja liiklusjärelvalve teostamise korra rikkumised jätavad kõrvaldamata kahtlused, et mõõdeti just tema juhitud sõiduki kiirust. Kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Esindaja leidis, et väärteo toimepanemine E.M poolt on tõendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kiiruse mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt ja nõuetekohase seadmega, mõõtmise sihtalas ei asunud teisi sõidukeid, politsei esindaja käitus õiguspäraselt ning karistuse määr on väärteole vastav. Esindaja viitas, et tunnistaja ütluse usaldusväärsuse hindamisel saab lähtuda mõõteseaduse nõuetest ning Vabariigi Valituse määrusest, mis sätestab nõuded kiirusmõõturi kasutamisele. Kasutati taadeldud mõõtevahendit, taatlustunnistuse andmed on kantud mõõteseadme kasutamise protokolli ning mõõtja on järginud kõiki mõõtemetoodika nõudeid, mis tulenevad Vabariigi Valituse määrusest. Tunnistaja on kinnitanud, et teostas seadmele kõik teistid ja vastavad andmed on kantud ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Menetleja esindaja märkis, et laserkiir levib õhus otse, 101-meetrise mõõtekauguse juures on laserkiire hajuvus 30 cm ning esitas ka sellekohase illustreeriva graafiku. Sõiduki laius on ligikaudu 1,8 m ning seega on võimatu, et sihtmärgialasse jäi teisi sõidukeid. Esindaja tõi välja, et kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et ta liikus esimesel sõidurajal on vastuolulised kuna kaebuse esitaja on väitnud, et mõõtevahendi ja tema sõiduki vahele jäid teised sõidukid. Menetluslikke rikkumisi asjas ei esine. E. Kask ei ole väärteoasjas menetleja, vaid on viinud läbi järelvalvetoimingu, mis oma olemuselt on haldustoiming. Menetleja ütlustega ei ole midagi tõendatud, menetlejat ei ole üle kuulatud. Kaebuse esitaja poolt viidatud karistusregistri andmete sisu puudutavalt märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et karistusregister allub Justiitsministeeriumile ja politseil ei ole võimalik seda mõjutada. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohus kuulas lisaks kaebuse esitajale üle tunnistaja: Endel Kask’i. Vastavalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohale, ei pea kohus vajalikuks ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (vt ka RKKKo 3-1-1-22-10, p 8.1). Kirjalikest tõenditest uuriti: - väärteoprotokolli (kd I tl 52-53, väärteotoimik tl 1); - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (kd I tl 54, väärteotoimik tl 2); - kohtuvälise menetleja 07.02.2012.a. otsust väärteoasjas 2302,12,000613 (kd I tl 79, väärteotoimik tl 27, 28); - karistusregistri väljavõtet (kd I tl 81, väärteotoimik tl 29); - kiirusmõõteseadme Ultralyte kasutusjuhendit (kd I tl 84-96); - illustreerivat graafikut (kd I tl 97); - väljatrükki ja arvet Tallinna Tihase Lasteaia kohta (kd II tl 76, 77); - pangakonto väljavõtet (kd II tl 78); - E.M iseloomustavaid tõendeid (tunnistusi, käskkirja, diplomit; kd II tl 69-75). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. 3 Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja taotles kohtus korduvalt üle kuulata tunnistajana isik, kes juhtis sel päeval sõidukit reg nr-ga xxx, kuna isik teab, kus politsei kiirust mõõtis. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles taotlusele vastu ja selgitas, et tegemist on Gunnar Lääne nimelise isikuga, kes küll viibis antud asukohas, kuid ta ei tea kiiruse mõõtmise asjaolusid. Kohus pidas taotlust põhjendamatuks ja jättis selle rahuldamata ning esitas ka põhistuse kohtuistungil (kd I tl 100). Kuna kaebuse esitaja ise selgitas, et teda ei peetud kinni koos G. Läänega ja antud isik tuli sündmuskohale alles siis, kui E.M istus juba politseiautos (kd I tl 100), ei saa isik teada kiiruse mõõtmise asjaolusid. Ka selgitas kaebuse esitaja ise, et antud isik saab teada vaid seda, kus asusid politseiametnikud ja politseisõiduk, kuid antud asjaolud ei oma väärteole juriidilise hinnangu andmisel tähendust ega tähtsust. Kohus peab samuti peatuma kaebuse esitaja poolt korduvalt kohtuniku vastu esitatud taandustel. Kaebuse esitaja esitas korduvalt kohtuniku vastu taandusi, tuues igakordselt välja erinevad põhistused. Ta märkis, et kuna kohtunik jättis rahuldamata tema taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks (sõiduki reg nr xxxjuht), ei ole kohtunik erapooletu, samuti selle, et kuna kohtunik keeldus kohtuistungi protokolli parandusi sisse viimast (kd I tl 156), on ta erapooletu, samuti seda, et kuna kohtunik võttis maha osa tema esitatud küsimustest, ei saa ta olla erapooletu. Muuhulgas kaebuse esitaja sidus oma väite kohtuniku ebaobjektiivsusest väitega, et kuna kohtunik on lahutatud endisest kaitsepolitseinikust, ei ole ta mingil põhjusel kaebuse esitaja suhtes erapooletu. Kohus rõhutab, et tulenevalt V™S § 25 lg-st 3 ei ole kohtunikul lubatud väärteoasja menetlemisest põhjendamatult taanduda. Kohtuniku poolt isiku taotluse rahuldamata jätmine ei ole kohtuniku taandumise aluseks, samuti asjaolu, et kohtunik jättis põhjendamatud parandused kohtuistungi protokolli sisse viimata. Samuti ei ole kohtuniku taandamise aluseks asjaolu, et kohtunik võttis maha asjakohatud, korrektselt formuleerimata ja väärteoasjas tähtsust mitteomavad või vastaspoolt riivavad küsimused. Kohtunik ei tunne isiklikult kaebuse esitajat ega vastaspoole esindajat, kohtunikul puuduvad igasugused põhjused ebaobjektiivsuseks ning seega ka alused taandumiseks. Kaebuse esitajat iseloomustab kergekäeline taandamistaotluste esitamine. Kohus on põhistanud oma sisulisi otsustusi kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise osas ning antud taotluse ja taotletud paranduste mitterahuldamine ei saa olla taandumise aluseks. Ka märgib kohus, et kaebuse esitaja esitatud väide kohtuniku lahutusest endisest kaitsepolitseinikust on tõele mittevastav ja eksitav. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et nii nagu igal isikul, on ka kohtunikul oma hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, millest aga ei saa automaatselt tuletada kohtuniku erapoolikut suhtumist. Kohtuniku taandamise aluseks on vaid selline tema hoiakute ja väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja diskussiooni välistava eelarvamusena (vt ka RKKKo 3-1-1-123-05). Midagi sellist aga antud juhul ei esine. Taandusavaldustes märkis E.M muuhulgas, et e-toimikus on tema suhtes koostatud väärteootsus märgitud jõustunuks, mis on samuti justkui kohtuniku taandamise aluseks. Kohus selgitab, et kohus ei ole antud märgete tegijaks. Kohus rõhutab, et e-toimikusse tehakse märkeid 4 erinevate osaliste poolt, sh kohtuvälise menetleja poolt. Antud juhul ei ole tegemist kohtu poolt teostatud märkega kohtuvälise menetleja lahendi jõustumise kohta, kohtule on teada, et lahend ei ole jõustunud, kuna see on vaidlustatud käesolevas väärteokaebuse asjas. Seega ei oma antud märge tähendust ning kaebuse esitaja väited registrikandest lähtuva ebaobjektiivsuse kohta on alusetud. Kohus viitab, et karistusregistri seaduse § 4 kohaselt on registri vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning registri volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Nimetatud põhjusel on kaebuse esitajal võimalik paluda ebaõigete andmete korrigeerimist registri töötlejatelt. Kohus korduvalt isikutungil selgitas kaebuse esitajale, et kohtunik, taandusega mittenõustumisel, millisest kohus ka kaebuse esitajat istungil teavitas, saab esitada tulenevalt V™S § 26 lg 4 põhistused väärteoasja lahendis. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitajat iseloomustas püüd takistada kohtu sujuvat tegevust ja kohut mõjutada. Menetluse algfaasis esitas kaebuse esitaja kohtuniku määrusele, millega ei rahuldatud taotlust kuulata üle tunnistaja, kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kuigi sellist vaidlustamiskorda V™S § 106 lg 1, § 191 p 7 alusel seadus ette ei näe, mis tingis materjalide saatmise Harju Maakohtust Tallinna Ringkonnakohtule ja menetluse venimise Harju Maakohtus. Kaebuse esitaja edastas ka päev enne kohtuotsuse kuulutamist kohtuniku tegevuse peale kaebuse kohtu esimehele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Samas nähtub mõõteseadme kasutamise protokollist (kd I tl 54) ja tunnistaja Endel Kase poolt kohtuistungil antud ütlustest (kd II tl 80-81), et kiirusemõõtmine toimus nõuetekohaselt ning kohtul puudub alus mõõtetulemustes kahtlemiseks. Ka nähtub liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et kiirust mõõdeti testitud ja kontrollitud seadmega (kd I tl 54), sama kinnitas tunnistaja E. Kask (kd II tl 81), kes selgitas, et eelnevalt oli kontrollitud oli seadme patareid, sihik, tabloonäidud, kleepsud ja teostatud vajalikud testid. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule ka antud konkreetsel juhul kasutatud kiirusmõõteseadme Ultralyte kasutusjuhendi (kd I tl 100) ning kohus ei tuvastanud, et oleks olnud rikutud kasutuskorda, ka ei tuvastanud kohus, et oleks olnud rikutud Vabariigi Valitsuse määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (vastu võetud 16.06.2011) kehtestatud nõudeid. Laserkiirt iseloomustab otse levimine ning ei ole tuvastatud, et oleks esinenud kaebuse esitaja sõiduki ees teisi sõidukeid, mis oleksid mõõtmist takistanud, tunnistaja ütlusest tulenevalt oli kaebuse esitaja auto esimene, milline lubava fooritule süttides kohalt liikus, seega ei esinenud tema ees takistusi mõõtmiseks. Kaebuse esitaja ise kohtus kinnitas, et tema peatamise järgselt esitas politseinik talle mõõdetu tulemuse, näidu 72, sama kinnitas tunnistaja E. Kask (kd II tl 82). Kaebuse esitaja väitis, et see ei olnud tema sõiduki kiirus, antud väide on ümber lükkamist leidnud tunnistaja ütlustega selle kohta, et ta mõõtis just konkreetselt kaebuse esitaja sõiduki sõidukiirust, tegemist oli sõidukiga, milline esimesena fooritule süttimisel kohalt sööstis (kd II tl 80). Ka kinnitas tunnistaja E. Kask kohtuistungil, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vormistas ta korrektselt ning seega on kohtu hinnangul alusetud ka kaebuse esitaja väited tema poolt juhitud sõiduki paiknemise kohta konkreetsel sõidurajal, samuti on kinnitust leidnud, et mõõdeti just konkreetse sõiduki kiirust. Kohus märgib siinkohal, et asjaolu, et isik foori tagant esimesena startis, st intensiivselt kiirendas, sai olla selliseks teguriks, mis köitis politseiametniku tähelepanu just sellele sõidukile. Kohus märgib esmalt, et vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKKo 3-1-1-29-05, p 5). Kohus seda ka tegi ja täpsustas 5 tunnistajate ülekuulamisega kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis fikseeritut. E.M poolt juhitud sõiduki kiiruse suurus ning mõõtmistingimused on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille on koostanud kohtus tunnistaja üle kuulatud E. Kask (kd I tl 54). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseade taadeldud, protokoll on korrektselt täidetud, mõõtmine toestatud pädeva mõõtja poolt ning seega on mõõtmine lähtunud kehtivast mõõtemetoodikast. Tunnistaja E. Kask kinnitas kohtuistungil kõnesoleva kiirusmõõtmisega seotud asjaolusid, seejuures rõhutas, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli märkis tegelikkusele vastavad asjaolud: sõidukit juhtis E.M; ta on täiesti kindel, et mõõtis just E.M juhitud sõiduki kiirust, ta märkas antud sõidukit, kui ta lubava fooritule süttimise järgselt esimesena kohalt sööstis l (kd I tl 80). Niisamuti kinnitas tunnistaja E. Kask, et näitas E.M-ile tema sõidukiirust. Kohtul puudub alus kahelda kiirusemõõtmist teostanud E. Kase poolt kohtuistungil antud ütlustes, need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et sündmuskohal keeldus kaebuse esitaja E.M allkirjastamast väärteoprotokolli või lisama sinna oma seletust. Isik ei kasutanud enda aktiivset kaitseõigust, kui isik ei nõustunud antud rikkumise toimepanemisega tema poolt, oleks olnud otstarbekas esitada koheselt vastuväited, selgitused ja seejuures oleks saanud politseiametnik asuda ka samme kahtluste kõrvaldamiseks. Kohus viitab siinkohal ka sellele, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole kiirusenäidu menetlusalusele isikule näitamine tingimata vajalik, küll tuleb talle mõõteseadme näitu tutvustada juhul, kui isik vaidlustab mõõtmistulemust (vt RKKKo 3-1-1-105-03 p 9). Antud juhul isikule kiirusmõõteseadme näitu ka näidati, kaebuse esitaja ka ise ei eita seda. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõõteseadme tulemuse tutvustamine kanda protokolli juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, vajalik on fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus (3-1-1-105-03 p 9). Käesoleval juhul nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kõiki neid nõudeid on täidetud. Kohtus on kinnitust leidnud see, et isikule näidati mõõteseadmelt mõõtmise tulemust. Niisamuti tuleb asuda seisukohale, et isikule tutvustati nõuetekohaselt mõõtetulemust, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning väärteoprotokolli, kuid isik keeldus protokollidega tutvumise kohta allkirja andmast. Asjaolu, et ta keeldus dokumente allkirjastamast, on kinnitanud tunnistaja E. Kask, see nähtub ka mõlemast dokumendist, seda kinnitas E.M kohtus ka ise. Kohus on seisukohal, et E.M on ise oma käitumisega, mis seisnes soovimatuses väärteoprotokollis, või kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis oma selgitusi esitada, põhjustanud olukorra, kus lisatõendeid ei ole kogutud, kuna kaebuse esitaja sündmuskohal oma seisukohta ei esitanud ega vastavaid taotlusi ei esitanud. Kohtus tema poolt tõstatutud probleemid sellest, kas politseiametnik asus liiklusmärgi ees või taga, kus politseisõiduk parkis jne, ei ole asjakohased väärteosündmuse tõenduslikust aspektist. Kohus asub seisukohale, et E.M poolt