lg 2 p 1;
Lühimenetlus Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav D.K ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 29.02.2012 kuni 02.03.2012, 24.04.2012 kuni 25.04.2012, 03.06.2012 kuni 04.06.2012, so 7 päeva Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega
lg 2 p 4, 8, 9 järgi vangistus 9 kuud;
lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 3 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud, mis
Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel vangistus 28 päeva;
lg 2 alusel liitkaristus 6 kuud ja 21 päeva vangistust, mis asendati
Tehtud 295 tundi. Kaitsja Advokaat Gennadi Kull 1 RESOLUTSIOON 1. D.K süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. D.K süüdi tunnistada
lg 2 p 8, 9 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.02.2012 kuni 02.03.2012, 24.04.2012 kuni 25.04.2012, 03.06.2012 kuni 04.06.2012.a so 7 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva. 6.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada D.K-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata 107 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö kahele tunnile vastab üks päev vangistust, so 53 päeva, so 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva võrra ning mõista D.K-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 6 (kuus) päeva.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tallinnas aadressil XXXasuvasse hoonesse ning elas seal alates 2012 veebruari algusest. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tungis ebaseaduslikult 24.04.2012 kella 04:10 ajal valdaja tahte vastaselt Tallinnas aadressil XXXasuvale EL’ile kuuluvale piiratud territooriumile ning püüdis tungida E. L ’i kuuri. Seega D.K, olles isikuks, kes on varem toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, s.o
Samuti tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, tungis 03.06.2012 kella 06:00 ajal Tallinnas aadressil Valdeku tn 13 asuvale Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt hallatavale kinnisele territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil elektrikaablit väärtusega 65 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Seega D.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
Kohtuistungil süüdistatav D.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. D.K kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. ELi esitatud tsiviilhagi on tõendamata ning tuleb jätta läbi vaatamata kuni tehakse kindlaks kahju tekitanud isik. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Veebruar 2012.a episoodi tõendid: • 27.01.2012 koostatud kannatanu OÜ Larinello juhatuse liikme HT’i ütlused selle kohta, et 06.12.2011.a avastas ta, et Tallinnas aadressil XXXasuvasse ja OÜ-le Larinello kuuluvasse hoonesse on sisse murtud. Kannatanu ei suutnud avada oma võtmega maja välisust, kuna see oli ära vahetatud. Keldris olevast elektrikilbist oli veetud elektrikaabel teisele korrusele, olid järel radiaatorid. Keldris oli puhastatud vase kättesaamiseks kaablit. Teisel korrusel istus 25 aastane noormees diivanil ja väitis, et on külaline. Kannatanu kutsus politsei, kuid noormees oli juba salaja lahkunud. Näha oli, et majas elati, maas olid madratsid, riided. Kannatanu poolt oli Eesti Energiaga leping lõpetatud aastal 2009.a. /tl 4-5/ • Patrullileht, mille andmetel viibisid D.K, Aleksei B , Natalja M , Mark M 10.11.2011.a Tallinnas aadressil XXX asuvas hoones. /tl 11-12/ • 01.03.2012 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud Tatjana B ütlused, mille kohaselt on ta D.K Tallinnas aadressil XXX külas käinud 2012.a jaanuari lõpust-veebruari alguseni. Alekseil oli nimetatud maja võti. Tatjana B ei teadnud, et Alekseil puudus hoones viibimiseks luba. Aleksei elas ühes toas, elektrit ei kasutanud. Teises toas elas veel keegi, kuid teda näinud ei ole. Arvab, et keegi elas ka teises toas, kuna seal oli sätitud magamisase, riided ja laste asjad. /tl 24-27/ 3 • 02.03.2012 koostatud tunnistaja Aleksei B ülekuulamisprotokolli kohaselt viibis ta aadressil XXX asuvas hoones 2011.a novembris ja 2012.a veebruaris. Mõlemal korral käis Slaval külas. Esimesel korral palus Slavalt öömaja ning sel hetkel viibisid hoones Slava, Natalja ja Vitja koos ühe aastase lapsega. Majas oli elekter, lambid põlesid ja radiaatorid töötasid. Järgmise päeva lõuna ajal saabus majja politsei, kes teatas, et neil pole õigust selles majas viibida ja nad lahkusid. Slava ütles hiljem talle, et oli majja saanud katkise keldri akna kaudu. Teist korda veebruaris tema täditütar Tatjana B vabanes vanglast ning teatas, et viibib koos D.K-ga Slava juures. Läks korraks samuti XXX majja, siis elektrit majas ei olnud. Majas oli koos nendega Slava ja veel üks uus nägu, keda ei tundnud. /tl 28-32/ • 01.03.2012 koostatud kahtlustatava D.K ülekuulamise protokoll, mille kohaselt ta tunnistab ennast süüdi ning selgitas, et elas Tallinnas aadressil XXX asuvas elamus ebaseaduslikult 2012 veebruarist. 2011.a novembris ja detsembris ta XXX asuvas majas ei elanud, kuid käis seal tuttaval külas. Viibis nimetatud hoones novembrikuus kui kohale saabus politseipatrull ja teatas, et nad peavad sealt majast lahkuma. 2012.a veebruari alguses kolis mees, kellel ta külas käis, majast välja ning andis võtme temale ja ta asus sellest ajast majja elama, elektrit ta ei tarbinud. Kellele maja kuulub, seda ei tea. Saab aru, et elas XXX majas ebaseaduslikult. /tl 41-45/ 24.04.2012.a episoodi tõendid: • 24.04.2012 koostatud kannatanu EL’i ülekuulamise protokollid, mille kohaselt kuulis kannatanu 24.04.2012.a varahommikul oma elukohas aadressil XXX, Tallinn, beebimonitori kaudu sissemurdmishääli ning nägi aknast võõrast meest kuuri ukse juures. Pidas meesterahva kinni ja kutsus politsei. Meesterahvas oli jõudnud lõhkuda kuuri tabaluku kinnitusaasa (kahju 10 eurot) ning katki oli ka aed (kahju 60 eurot). Naabri kuuri tabalukk oli samuti maas. Leidis hiljem aiast temale mittekuuluvad lõiketangid. /tl 52-53; tl 59-62/ • 24.04.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt aadressil XXX, Tallinn, hoovis oli paremalt poolt esimese kuuri ees maas vigastusteta tabalukk, ukse peal tabaluku kinnitusaas katki. Vasakpoolne esimene kuuriuks oli avatud asendis, tabalukk oli maas. Väikse Illimari tänava poolses servas olid aias aialipid katki. /tl 54-58/; • 24.04.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt leiti XXXhoovist garaaži eest, muru pealt sinist värvi käepidemetega lõiketangid. Korterile nr 2 kuuluva kuuri uks oli suletud, maas lebas ripplukk ning kuuriukse küljes oli lõigatud ripplukuaas. /tl 63-72/ • 24.04.2012 koostatud kahtlustatava D.K ülekuulamise protokoll, milles kahtlustatav tunnistab oma süüd osaliselt ning selgitab, et Tallinnas aadressil XXXasuvale territooriumile sisenes natukene pärast kella 04:00 jalgvärava kaudu, mis oli pärani lahti. Sisenes territooriumile, suundus kuuri poole, ühe kuuri uks oli praokil. Eesmärk oli vaadata, mis kuuris on (uudishimust). Pani taskulambi põlema ning kuulis, kuidas keegi jookseb tema taga. Meesterahvas pidas ta kinni ja kutsus kohale politsei. Eitab aia ning luku lõhkumist, samuti tööriistade omamist ning tahet kuurist midagi varastada. /tl 85-88/ 03.06.2012.a episoodi tõendid: • 26.06.2012 koostatud OÜ Eldostar avaldus selle kohta, et pühapäeval 03.06.2012.a oli varastatud Tallinnas aadressil Valdeku tn 13 asuvalt piiratud territooriumil olevast konteinerist kasutatud kaablit väärtusega 65 eurot. Keegi sel päeval tööd seal ei teinud. /tl 91/ • 26.06.2012 koostatud kannatanu OÜ Eldostar juhatuse liikme OS ülekuulamise protokoll, mille kohaselt teostab OÜ Eldostar Tallinnas aadressil Valdeku tn 13 Nõmme Linnaosa Valitsuse tellitud lammutustöid. Nimetatud territoorium on ümbritsetud aiaga, mis on eest ära tõstetav. 2012.a juunikuu alguses varastati nimetatud territooriumil asuvast konteinerist kaablit koguväärtusega 65 eurot. Politsei poolt on varastatu tagastatud. Tundis tagastatud kaablis ära OÜ-le Eldostar kuuluva kaabli. /tl 92-93/ • 03.06.2012 koostatud tunnistaja Andrei Verbenets’i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt 03.06.2012 kell 06:10 tunnistaja nägi olles Securitas Eesti AS valvataval objektil Tallinnas Valdeku 13, territooriumilt lahkumas võõrast isikut. Meesterahva käes oli riidepaun, mille sees 4 olid valge isolatsiooniga vaskjuhtmete komplekt ja kokkuväänatud vasktorud. Isik ütles, et võttis võõrad asjad objektilt. Sel ajal ei oleks tohtinud keegi objektil viibida ning vaba ligipääs objektile puudus. Hiljem selgus, et maja ukseriiv oli kõver. / tl 95-98/ • 03.06.2012 koostatud turvafirma Securitas ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga, mis tõendab asjaolu, et 03.06.2012 kella 06:10 ajal nägi turvatöötaja, kuidas meesterahvas väljus koolist ning kotis oli vasktraat. /tl 99/ • 05.06.2012 koostatud tunnistaja MM ülekuulamise protokoll koos lisadega. Tunnistaja ütluste kohaselt võib kaabel kuuluda lammutustööde teostajale OÜ-le Eldostar. Talle teatati 04.06.2012 politseist, et aadressil Tallinnas, Valdeku 13 oli toimepandud territooriumile sissetungimine ning kaabli vargus. Kohapeal selgus, et hoone uksed olid endiselt lukus ning lukk oli terve, territoorium oli piiratud äratõstetava aiaga. Territooriumil toimusid lammutustööd ning aial oli märge, et territooriumile võib siseneda üksnes valdaja loal. /tl 100105/ • 25.06.2012.a koostatud vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud kaablite kogumit. /tl 106-108/ • 04.06.2012 koostatud Nõmme Linnaosa valitsuse avaldus, selle kohta, et 03.06.2012 kella 06:00 ajal on tungitud Nõmme Linnaosa valitsuse hallatavale territooriumile aadressil Valdeku 13, kust on varastatud Nõmme Linnaosa valitsusele kuuluvat kaablit väärtusega 65 eurot. /tl 111/ • 28.05.2012 koostatud kahtlustatava D.K 28.05.2012.a ülekuulamise protokoll, milles kahtlustatav tunnistab end varguse katse toimepanemises süüdi ning selgitab, et 03.06.2012 kella 05:00 paiku sattus Tallinnas Valdeku tänavale endise koolimaja juurde. Sisenes territooriumile kohast, kus piiret ei olnud ning nägi maas lõigatud valge kaabli osasid. Võttis kaablid, pani need enda kahte kotti ning lahkus. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Ütles turvatöötajale, et võttis territooriumilt kaablit ning tal lasti lahkuda. Mõne minuti pärast pidas sama turvatöötaja ta kinni ja toimetas politseisse. Kahetseb. /tl 116-118/ • Teatisest kahtlustatava D.K päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. /tl 146/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.K osaliselt süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute OÜ Larinello juhatuse liikme HT’i, EL’i, OÜ Eldostar juhatuse liikme OS ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Tatjana B ütlusi, tunnistajate Aleksei B , Andrei V ’i ja MM ütlusi, OÜ Eldostar ja Nõmme Linnaosa valitsuse avaldust, patrullilehte, sündmuskoha vaatlusprotokolle koos fototabelitega, turvafirma Securitas ettekannet seoses õigusrikkumise toimepanekuga, asitõendite vaatlusprotokolli, teatist kahtlustatavate päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.K käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud viimati Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega. Samuti on süüdistatavale esitatud süüdistus kahes omavolilise sissetungimise episoodis. Seega oli D.K temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes D.K Tallinnas, aadressil XXXasuvasse hoonesse võtmete abil, mis oli talle antud tuttava meesterahva poolt, tehes seda hoone valdaja teadmata ja loata. Süüdistatav ei olnud teadlik, kellele maja kuulus ning pidi aru saama, et ei hoone ega selles olevad ruumid ei saanud kuuluda tema tuttavale meesterahvale, kes talle võtmed andis, kuivõrd süüdistatav viibis XXXasuvas majas novembris 2011 kui kohale tuli politsei ning neil paluti lahkuda. Hoolimata sellest asus süüdistatav sinna elama alates 2012 veebruarist. Seega tungis ta hoonesse hoone valdaja teadmata ja loata. Peale selle 24.04.2012 kella 04:00 paiku süüdistatav sisenes võõrale territooriumile aadressil XXX, Tallinn ning lõhkus 5 hoovil asuva kuuri tabaluku aasa ja sellele eelnevalt aia. Süüdistatav eitab tabaluku aasa ning aia lõhkumist, väites et need olid lõhutud juba eelnevalt ning ta tahtis vaadata mis asub kuuris, mille uks oli irvakil. Kohus ei pea usaldusväärseks D.K ütlusi, et tema uudishimust kell 04:00 paiku sisenes aiaga piiratud territooriumile ning märkas hoovis liikudes avatud kuuri ust. Kannatanu on andnud ütlusi, et temal oli paigaldatud kuuri beebimonitor, millest kostus 24.04.2012 kell 04:10 paiku sissemurdmishääli. Kannatanu reageeris koheselt ja väljudes pidas kinni tema kuuri ees viibinud meesterahva ning andis ta üle politseile. Seega ei saanud keegi teine peale süüdistatava luku aasa lõhkuda, sest murdmishääle kuulmise järgselt pidas E.L isiku koheselt kinni. Seejuures avastas E.L ka lõhutud aia. Ilmselgelt teab territooriumi valdaja paremini millises seiskorras tema aed on. Küll soovib süüdistatav oma sissetungimise osas vähendada oma süüd, soovides näidata, et tema jaoks oli ligipääs juba avatud ning ta ei pidanud sissetungimiseks jõupingutusi tegema. See aga ei anna süüdlasele territooriumi valdaja luba piirdega territooriumile sisenemiseks ega hoonesse tungimiseks. E.L i ütlustest võib üheselt järeldada, et ta ei ole D.K-le andnud luba siseneda tema aiaga piiratud territooriumile ega sellel territooriumil asuvasse abihoonesse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud nii territooriumile kui ka kuuri sissetungimises ja aia lõhkumises. Seejuures on süüdistatavat samalaadsete kuritegude toimepanemise eest juba karistatud ning selline asjaolu annab üheselt märku sellest, et selline käitumisviis on süüdistatavale juba omane ja aastatega välja kujunenud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.K käitumine kvalifitseeritud
Süüdistatavat on Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega karistatud
lg 2 p 4, 8, 9 ja
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, mis on toime pandud 03.06.2012. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 03.06.2012 sisenes kell 06:00 ajal süüdistatav aadressil Valdeku 13, Tallinn, aiaga piiratud territooriumile kohast, kus süüdistatava sõnade kohaselt piiret ei olnud, mitte aga värava kaudu ning pühapäevasel ajal kella 06:00 paiku varahommikul, mil on ilmselge, et kedagi ehitusobjektil ei viibi. Selline sisenemise viis ja aeg viitab selgelt, et sisenemine piirdega alale oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav võttis nimetatult territooriumilt vaskkaablit 65 euro väärtuses. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära objekti valvanud turvatöötaja poolt, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsetena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on EL esitanud tsiviilhagi 70 euro nõudes, milline sisaldab endas sissemurdmise käigus lõhutud luku aasa väärtust summas 10 eurot ja lõhutud aia väärtust summas 60 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas sissetungimisega kahju D.K. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime 6 pandud sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 70 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista D.K-lt EL´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus peaks sellesse kahetsusse suhtuma kriitiliselt. Samas on süüdistatav vabatahtlikult läinud rehabilitatsioonikeskusesse narkosõltuvusest vabanemiseks, mis kohtu arvates viitab sellele, et süüdistatava kahetsus on siiras ning ta on asunud oma eluviisi muutma eesmärgiga vabaneda sõltuvusest ja hoiduda sellega uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu arvates peaks need asjaolud oluliselt mõjutama ka mõistetav karistuse määra. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist toime mitu kuritegu ning vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, jätkas süüdistatav pärast viimase kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud karistust kuritegude toimepanemist. Seejuures oli kohtus arutamisel kriminaalhooldaja taotlus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks ja vangistuseks ümber arvestamiseks, millisest taotlusest kriminaalhooldaja loobus. Pärast seda aga pani süüdistatav toime kaks kuritegu. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab süüdistataval kuni rehabilitatsioonikeskusesse pöördumiseni igasuguse kahetsuse puudumist ning süüdistatava väljakujunenud sihikindlust saada elatusvahendeid ja peavarju süütegude toimepanemisega.
lg 2 p 1 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.
lg 2 p 8, 9 ja § 25 lg 2 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust ja ka süüdistatava sõnadest tulenevalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seega D.K-le tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 2 korral. Esimesel korral jäeti süüdistatava suhtes vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid hiljem uute kuritegude toimepanemise tõttu mõisteti talle uus vangistus ning liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Taoline olukord aga tingib selle, et eelmine liitkaristus tuleb vastavalt
lg 2 ja § 69 lg 7 sätetele täitmisele pöörata vaatamata sellele, et süüdistatav on oma eluviisi muutnud. Küll leiab kohus, et süüdistatava eluviisi muutumine, kahetsus toimepandus ning süü suurus koosmõjus tingivad karistuste mõistmise suhteliselt alammäära piires. Karistuse määra valikul
lg 2 p 1 ettenähtud süütegude eest lähtub kohus süü suurusest, samuti kannatanule tekitatud kahjust. Süüdistatavat süüdistatakse kahe samalaadse süüteo toimepanemises ning vaid ühega neist on tekitatud varaline kahju, mis ei ole oluline. Seega ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul
lg 2 p 8, 9 ja 25 lg 2 ettenähtud süüteo eest arvestab kohus, et kannatanutele kahju ei tekkinud ning kuritegu jäi katse staadiumisse. Arvestades seda, et süüdistatava rünne oli suunatud suhteliselt väikese väärtusega vallasasja äravõtmisele ja omandamisele, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. 7 Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud erinevatel aegadel ja erineva tahtlusega ning erinevate tegudega on riivatud erinevaid õigushüvesid, leiab kohus, et erinevalt kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele. Seejuures on menetlusesemeks olevad kuriteod toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu tuleb vastavalt
lg 2 ja § 69 lg 7 nõuetele eelmise otsusega asendatud ja tegemata üldkasulik töö arvestada ümber vangistuseks ning liita käesoleva otsusega mõistetavale vangistusele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval sissetulek ning rehabilitatsioonikeskuses viibides töötab ta selleks, et kompenseerida elamiskulusid, saamata töö eest tasu. Seega puuduvad süüdistataval rahalised vahendid. KrMS § 180 lg 3 sätted võimaldavad aga riigi kanda jätta vaid osa menetluskulust, mistõttu leiab kohus, et arvestades süüdistatava püsivat maksejõuetust tuleb süüdistatavalt välja mõista reaalne menetluskulu, mille moodustab määratud kaitsjale makstud tasu, määrates selle menetluskulu tasumisele ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Seejuures jätab kohus kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, mis on suhteliselt tühine ning süüdistataval ilmselgelt üle jõu käiva sundraha välja mõistmata. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.