Väärteoasi nr. 4 – 12 – 4815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 19. november 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 4815 Kohtukoosseis

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses s.o. 180,00 (sada kaheksakümmend) eurot. Kar

S § 66 lg 1,2,3 alusel määrata, et rahatrahv tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220125252668 ning selgitus „4-12-4815, E.S, rahatrahv“. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool otsuse kätte sai. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa 11.09.2012.a. väärteoasjas 2302,12,012595 tehtud otsusega tuvastati, et E.S juhtis 27.07.2011.a. kell 14:49 Harju maakonnas, Keila vallas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 35. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas sõidukiga tee ääres paremal pool sõitvat jalgratturit, mille tagajärjel jalgrattur kukkus. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tervisekahjustused SS. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid menetleja tuvastanud ei ole. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud , et menetlusaluse isiku poolt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 46 lg 3 nõuete rikkumine on tõendatud. Kuna LS § 201 lg. 1 ja LS § 223 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 223 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul on sõiduki liikumise tagajärjel tekitatud varaline kahju ja tervisekahjustused SS, seega Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Kuna menetlusalune isik on oma ütlustes toonud välja majandsulikult raske olukorra, siis peab kohtuväline menetleja vajalikuks määrata menetlusalusele isikule rahatrahv ositi tasumisega. Menetlusalune isik E.S rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 ja § 46 lg 3 nõudeid pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 223 lg 1 järgi Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja E.

§ 223lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o.

200,00 eurot. KAEBUSE SISU E.S esitas 28.09.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et sõitis oma elukaaslasega Laulasmaalt Treppoja poole, tema auto kiirus oli 50 km/h sellel teelõigul on lubatud kiirus 60 km/h, aga kuna tal on liigesed haiged, ei armasta ta kiirustada. Eespool sõitis teeserval jalgrattur, jõudes ratturiga kohakuti ütles tema elukaaslane, et mingi mütsakas käis vastu auto külge, peatas auto, elukaaslane vaatas tagasi ja hüüatas ehmunult. Avas ukse, rutates tagasi. Kui tema kohale jõudis nägi, et teel lamas noor naine. Kõrval rohul lamas naise jalgratas. Sel hetkel ei tekkinud tal mingit kahtlust, sest oli väga hämmeldunud. Elukaaslasega koos olid arvamusel, et küllap riivasid teda peegliga. Seda ütlesid ka politseile. Kahtlused hakkasid neil tekkima, kui said pretensiooni. Pretensionisti juures käik tekitas veelgi kahtlust. Kiiver ja prillid müüdi kiiresti maha, kuigi ta ütles, et need on nüüd kõlbmatud. Jalgratas oli viga saanud vasakult poolt, kuid lebas paremal küljel. Neiu oli end kriimustanud vasemalt poolt aga lebas selili kuni kiirabi tulekuni. Nende auto ega peeglil pole ei kriimustust ega mõlki. Need mõistatused ei annagi neile rahu. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja edastas 14.11.2012.a. kohtule kirjaliku seisukoha, milles avaldab, et olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega leiab, et väärteo toimepanek E.S-i poolt on täielikult tõendamist leidnud. Algselt ei ole ka kaebuse esitaja liiklusõnnetuse põhjustamisele vastu vaielnud. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud konkreetset taotlus, vaid ainult kahtlused, mille järeldusteni kaebuses ei jõuta. Väide, et liiklusõnnetuse teine osapool müüs peale liiklusõnnetust oma kiivri ja prillid maha, ei muuda 2 liiklusõnnetuse asjaolude osas midagi. Samuti ei oma antud liiklusõnnetuse puhul tähtsust, kumma külje peal asetses jalgratas peale liiklusõnnetust. Lisaks eeltoodule ei näe kohtuväline menetleja põhjust kaebuse rahuldamiseks ka tulenevalt asjaolust, et kannatada saanud isik peale liiklusõnnetust kuni kiirabi saabumiseni selili lamas. Teadaolevalt ei saanud isiku selg vigastusi ning sellest tulenevalt ei olnud ka selili lamamine põhjendamatu. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa 11.09.2012.a. väärteoasjas 2302,12,012595 tehtud otsus kuulub tühistamisele karistamise osas. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et E.S on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemavariipolitseinik Illimar Kose (Kosk) poolt on 27.07.2012.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsustas ta 27.07.2012.a. kõrvaldada E.S-i sõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise tingimuse äralangemiseni. Kohtule jääb arusaamatuks, millele tuginedes on menetleja koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Väärteoasja materjalide hulgas ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et 27.07.2012.a. puudus E.S mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandjal ning ta on kohustatud tõendite kohumisel juhinduma V™S

1. peatükis sätestatust ning tal on kohustus koguda nii menetlusalust isikut süüdistavad kui ka õigustavad tõendid. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja lisanud väärteomaterjalide juurde tõendit selle kohta, et E.S puudus 27.07.2012.a. vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mistõttu leiab kohus, et E.S-ile ei saa ette heita LS § 90 1 p 1 rikkumist ning tema suhtes LS 201 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Liiklusseaduse § 46 lg 3 kohustab juhti sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Liiklusseaduse § 223 lõige 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on E.S-i poolt liiklusõnnetuse põhjustamine tõendamist leidnud: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemkonstaabel Katrin Kasemaa poolt 27.07.2012.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 1417, millest nähtub, et 27.07.2012.a. kell 14:49 toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas, Keila vallas, TallinnRannamõisa-Kloogaranna tee
2. kilomeetril, kus otse liikunud sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, mida juhtis E.S, riivas otse liikunud jalgratast Meridian, mida juhtis SS, kes riivamise tulemusena kukkus paremale teepeenrale. Eelneva tõendiga haakub ka Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemavariipolitseinik Illimar Kose (Kosk) poolt 27.07.2012.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga. 3 Avarii toimumist kinnitavad lisaks eelnevatele tõenditele ka E.S-i autos viibinud MM 27.07.2012.a. tunnistajana ütlused, kelle sõnul vastutulev auto kitsendas teed ja auto peegel riivas eessõitva jalgratturi lenkstangi. Jalgrattur kukkus, tema kutsus kiirabi. Tunnistaja ütlustega haakuvad omakorda E.S-i poolt 27.07.2012.a. tunnistajana antud ütlustega, milles E.S avaldab, et tol päeval sõitis Treppoja poole, vastu tuli auto, tema ei arvestanud peegliga, mis puutus vastu jalgratta lenkstangi ning jalgrattur kukkus. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on E.S palunud kergemat karistust. Avarii toimumist kinnitavad ka tunnistaja SS poolt 30.07.2012.a. antud ütlused, kes ei mäleta autolt löögi saamist, kuid kinnitab nimetatud ajal ja kohas jalgrattaga sõitmist ning teadvusele tulemisel maas lamamist enne kiirabi tulekut. Kohus on seisukohal, et E.S-i poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. E.S on menetluse käigus avaldanud, et ta nägi teel liikumas jalgratturit ning temale vastu sõitvat autot. Hoolimata sellest ei vähendanud ta kiirust tagamaks jalgratturi, kui vähemkaitstud liikleja ohutust, vaid asust temast mööduma, hoidmata ohutut külgvahet. Kohus peab vajalikuks ka osundada mootorsõidukijuhi üldkohustusele olla tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Jalgrattur SS ei ole kohtu hinnangul rikkunud jalgrattaga liiklemise nõudeid. Antud teel ei ole märgitud eraldi jalgrattarada või rajatud spetsiaalselt jalgrattateed, mistõttu sõitis SS jalgrattaga õigustatult sõiduteel. Kohus leiab, et E.S-i kaebuses esitatu jalgratta ning jalgratturi vigastuste kohta on asjakohatud, kuna peale löögi saamist oluliselt raskemalt mootorsõidukilt, ei ole võimalik väita, et nii jalgratas kui jalgrattur maanduvad tingimata ühe külje peale. Antud juhul mõjutas sõiduauto, kui raskem liiklusvahend, jalgratast vasakult poolt, mistõttu saigi jalgratas kalduda paremale poole. E.S ja tema autos reisijana viibinud Maie Metsur hoomasid autopeegli puutumist jalgratta juhtrauaga, kuid ei näinud jalgratturi kukkumise protsessi. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud E.S-i poolt süü tunnistamist varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Teo toimepanemise ajal kehtinu liiklusseaduse § 223 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus peab käesoleval juhul võimalikuks vähendada E.S-ile mõistetud rahatrahvi, kuna kohus leiab, et E.S-i suhtes LS § 201 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu on vähenenud E.S-ile esitatud süüdistuse maht. Kohus peab antud juhul põhjendatuks määrata E.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepnamimise eest karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses s.o. 180,00 eurot. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. E.S on menetluse käigus avaldanud, et ta on pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on pension ja sissetulekud aiasaaduste müügist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja s.o. 12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes tühistab kohus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa 11.09.2012.a. otsuse väärteoasjas 2302,12,012595 4 karistamises ning teeb nimetatud osas uue otsuse, millega lõpetada E.S-i suhtes LS § 201 lg 1 tunnustel väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning määrab E.

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses s.o.

180,00 eurot, milline tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 2, § 133, § 134. Leili Raedla Kohtunik 5