S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: M.A, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta M.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsusele nr 2302,11,014048 M.A karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsus nr 2302,11,014048 M.A karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.09.2011 kell 11.15 Rahu teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et ta ei ole nõus otsusega juhtimisõiguse äravõtmise osas. Töötab autojuhina ja kui juhtimisõigus ära võetakse, siis jääb tööst ilma. Jääb ilma ka elukohast, mida üürib. Siis ei ole suutelina ära tasuma ka trahvi. Peres on temal ainukesena sissetulek, abikaasa on töötu ja poeg käib kolmandas klassis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et töötab autojuhina ja pühapäev ning esmaspäev anti vabaks. Pühapäeval jõi liitri õlut ja esmaspäeval kutsuti ootamatult tööle. On varem karistatud samasuguse rikkumise eest, karistust ei mäleta, kohus kergendas karistust, tühistades politsei otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kui karistati KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest, siis oli töötu ja võlad ning oli stress. Naine töötab hetkel samas firmas kus temagi, kuid kui tema jääb tööst ilma, siis jääb tööst ilma ka naine. Taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitajat on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Korra on tema olukorda kergendatud, kuid järjekindlalt paneb toime uusi väärtegusid. Kaebuse esitaja käitub liikluses ohtlikult ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Otsus on seaduslik ja selle muutmiseks alus puudub. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,20 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik LS § 224 lg 1 ettenähtud sätte järgi karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 1 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Seejuures ei ole tegemist kaebuse esitaja puhul isikuga, keda varem sellise teo toimepanemise eest ei ole karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud Ida Politseiprefektuuri 20.11.2006 otsusega, samuti sellele järgnevalt ning järgmise otsuse vaidlustas kaebuse esitaja kohtus, mille tulemusena kohus oma 17.06.2010 otsusega kergendas kaebuse esitanud isiku olukorda ja tühistas kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas. Seejuures on kaebuse esitanud isikut karistatud ka Viru Maakohtu 20.07.2007 otsusega KarS § 424 järgi ning kaebuse esitajat on karistatud ka Põhja Prefektuuri 21.05.2008 otsusega AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isikule ei ole alkoholi toime kuigi võõras ning kaebuse esitanud isik on samalaadsete süütegude toimepanemise eest määratavate karistuste liikide ja määradega väga hästi kursis. Karistuse valikul tuleb arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest, mille kohta märkis kohus eespool, võib järeldada, et eelnenud karistused ei sundinud kaebuse esitajat järjekordse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ning lisakaristuse tühistamisega olukorra kergendamine oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on taas viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasemad karistused samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning teised varasemad karistused teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni ülemmääras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et 3 senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta jääb tööst ilma ega saa sõidutada last. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest, milliste osas on kaebuse esitajal juba ka rikkalik kogemus olemas. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom ning juhtimisõiguse vajalikkus teada juba alates tööle asumisest, samuti käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal. Samamoodi ei tulnud pärast otsuse koostamist kaebuse esitaja jaoks ootamatuna seegi, et tema laps käib kolmandas klassis või et abikaasa on väidetavalt töötu, mille kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustega ümber lükkas, väites, et abikaasa töötab koos temaga ühe tööandja juures. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti asjaolust, et isik pani toime väärteo ajal, mil temale samalaadse väärteo toimepanemise eest määratud karistus ei olnud kustunud. Seega on isik näidanud, et ta on jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.