KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-13154 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Tee

§ 121järgi Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel

§ 121

– 25 lg 1, 2 järgi 28-päevase vangistusega tingimisi

§ 74

järgi 18-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud kahel korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld on kohaldatud ajavahemikul 27.10.2011 kuni 27.10.2012 (tl 16) M.V. riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.V

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõista I.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) kuud vangistust lugedes kergema karistuse, so 20.10.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-7764 mõistetud karistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega 2 (kaks) kuud vangistust. Mõistetud karistusest jääb I.V 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 20.10.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 111-7764 määratud tingimustel.

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus I.V suhtes kohaldamata ja mõistetud 1 (ühe ) kuu ja 2 (kahe) päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 18-kuulise katseaja jooksul, mis

§ 78

lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle

§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.V katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3, § 188 alusel mõista välja I.V-lt, temal rahaliste vahendite puudumisel aga tema emalt M.V. menetluskuluna sundraha 100 (ükssada) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et I.V ja M.V. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: I.V süüdistatakse selles, et tema 09.08.2011 kella 20:50 paiku Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis, esimesel korrusel välisukse juures asuva valvelaua juures lõi järelvalvetöötajat S.L. `t ühel korral rusikaga vasaku käe õla piirkonda, millega tekitas S.L. `le füüsilist valu. Kuriteo kvalifikatsioon: I.V pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanule tekitas I.V füüsilist valu. Karistuse liik ja määr:

§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks

§ 65lg 1, § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kaks

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus I.V suhtes kohaldamata ja mõistetud ühe

§ 78

lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle

§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et I.V, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. I.V ema M.V. avaldas kohtule, et ta on veendunud, et tema tütar on sõlminud kokkuleppe vastavalt oma tahtele. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.V süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine. Võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades nii I.V ja M.V varalist seisundit, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4