← Eesti

1-11-14349/4

Obsah (6)§ 424§ 266§ 74§ 65§ 68§ 50

1-11-14349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011. a Põlva Kriminaalasja number 1-11-14349 (11260105677) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi

§ 424

järgi lihtmenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav A.M isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, põhiharidusega, töökoht: xxxxxxxx xxxxxxxxx xx (xxxxx xxxxxxxx); elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx x-x; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.11.2007. a Tartu Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3-kuulise vangistusega

§ 74alusel 18-kuulise katseajaga; 2) 05.09.2008.

a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON A.M süüdi tunnistada

§ 424

järgi ning karistada teda rahalise karistusega 285kordses miinimumpäevamääras, s.o 912 (üheksasada kaksteist) euroga. 1-11-14349

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.

– 29.12.2011. a, s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära, karistusaja hulka ning lugeda A.M kandmisele kuuluvaks rahaline karistus 279-kordses miinimumpäevamääras, s.o 892 (kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 80 senti, mis tasuda Eesti Vabariigi eelarvesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 4100065035) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta A.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on A.M kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista A.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti sundraha katteks; 2) 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks. A.M tasuda kriminaalmenetluse kulud – kokku 266,06 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki

  1. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse A.M-i selles, et ta juhtis
  2. detsembril 2011.a. kella 17.05 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Soodoma külas sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxx joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,92 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 lugeda lõplikuks tulemiks 0,83 mg/l. A.M rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p1 järgi loetakse 2

(3)1-11-14349 juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A.M toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava A.M-i, kaitsja Peeter Järve ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.M-ile mõistetavaks põhikaristuseks

§ 424

järgi rahaline karistus 285-kordses miinimumpäevamääras, s.o 912 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.

– 29.12.2011. a, s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära, karistusaja hulka ning lugeda A.M kandmisele kuuluvaks rahaline karistus 279-kordses miinimumpäevamääras, s.o 892,80 eurot. Lisakaristusena tuleb A.M-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Maakohtu järeldused Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning tunnistab esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepitud karistus on vastavuses

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Eelneva alusel tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 424järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Süüdistatav on viibinud eelvangistuses

  1. – 29.12.
  2. a (tl 13-14). Käesolevas kriminaalasjas on A.M-i menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 2565 lg 2 kohaselt minimaalselt 208,52 eurot) ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu – 57,54 (19,18+19,18+19,18; tl 29, 33) eurot. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning süüdistatav on noor ja töövõimeline inimene, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 2565 lg 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud menetluskulud täielikult. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-
  3. Lembit Käis kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.