S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: J.B, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta J.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.11.2011 otsusele nr 2302,11,016054 J.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.11.2011 otsus nr 2302,11,016054 J.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.10.2011 kell 09.05 Vana-Rannamõisa tee 18A juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tunnistab oma süüd ja on rahatrahvi osas karistusega igati nõus. 16.10.2011 tarbis alkoholi kuni kella 23.30ni. Hommikul ei olnud tunda, et alkoholi võiks organismis olla. Enesetunne oli täitsa hea. Sõbrannal oli käsimüügist ostetud alkomeeter ja see ei näidanud joovet. Oli veendunud, et on kaine. On selles osas valvas, sest 2008 aastal oli kokkupuude sellega ega soovinud viga korrata. Tuleks silmas pidada, et joove oli 0,33 mg/l, milline näit on lähem pigem alammäärale kui keskmisele määrale. Kohas, kus kinni peeti, ei ole liiklustihedus kuigi suur, kaasreisijad puudusid. Töötab AEOÜs varustajana ja juhiloa puudumisel on direktor üheselt öelnud, et siis öeldakse tööleping üles, kuivõrd töö saamiseks oli tingimus, et on olemas juhiluba. Samuti vajab ema pidevat haiglasse toimetamist. On tasunud rahatrahvi ja väga kahetseb toimepandut. Palub arvestada, et ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja. Juhiloa puudumisel muutub materiaalne ja sotsiaalne võimekus hakkama saada ja palub seda arvestada. Kindlasti jätab leebem lisakaristus võimaluse säilitada töökoht. Seetõttu taotletakse tühistada otsus lisakaristuse osas ja mõista kergem karistus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et hommikul puhus alkomeetrisse mitu korda, ei näidanud midagi. K.V veendus selles, et ta kaine on, sest K.V nägi kuidas ta alkomeetrisse puhus ja see ei näidanud midagi. K.V ei ole erialalt meditsiinitöötaja ega narkoloog, töötab elektroonika alal, on trükiplaatide koostaja. Kas alkomeetrit oli kalibreeritud või taadeldud, seda ei täpsustanud. Kinnipidamise kohast oli vaja sõita veel 500 meetrit kokkusaamisele. Alustas sõitu Keilast, tuli alguses mööda Paldiski mnt-d, siis Vääna kandis keeras ära ja tuli ringiga, et oleks vähem sõidukeid ja ei segaks, kes teab mis juhtuda võib. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel on järgitud KarS § 56 nõudeid, määratud on õige ja õiglane karistus. Kaebuse esitaja ütlused ei ole usaldusväärsed, need on omavahel vastuolus. Kaebuse esitaja on väitnud, et kiirustas tööandjaga kokkusaamisele, samas sõitis sinna suure ringiga. Seega kas ei olnud tal kuhugi kiiret või otsis kõrvalteesid, et vältida kinnipidamist, kuivõrd teadis eelnenud õhtul alkoholi tarvitamisest ja pidas võimalikuks, et alkohol on endiselt organismis. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,38 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,33 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja pidas ennast täiesti kaineks ning sai sellest kinnitust ka sõbranna alkomeetrist. Samas ei nähtu esitatud kaebusest, mis sundis kaebuse esitajat ennast kontrollima. Selline käitumisakt viitab sellele, et kaebuse esitaja ei olnud oma kainuses üldse kindel. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja ka seda, et sõbranna veendus samuti tema kainuses, kuivõrd nägi alkomeetrisse puhumist ja alkomeetri näitu. Kohus leiab, et sellisel viisil kainuses veendumine on küsitav. Küll peaks kohus võimalikuks kui piisava kogemusega meditsiinitöötajast kõrvaltvaataja annaks oma arvamuse kliiniliste näitude põhjal. Sellise arvamuse kohta aga andmeid esitatud ei ole. Kaebuses on küll märgitud, et kaebuse esitaja kasutas kontrollimiseks alkomeetrit, kuid ei ole märgitud seda millal see alkomeeter on soetatud ja kas selle korrasolekut on ka regulaarselt kontrollitud. Sellele küsimusele ei osanud kaebaja kohtuistungil vastata. Juhul, kui kasutati alkomeetrit, mis on pikemat aega ettenähtud korras hooldamata, siis ei ole selle vahendiga võimalik saada usaldusväärseid tulemusi. Kaebuses on sisuliselt mindud sellele, et väärtegu on toime pandud eksimuse tõttu. Kohus leiab, et kaebuse esitajale oli alkoholi tarvitamine eelmisel õhtul teada, st ta ei tarvitanud alkoholi eksimuse tõttu, teadmata et tegemist on alkoholiga. Kaebuse kohaselt tarvitas kaebuse esitaja alkoholi kuni kella 23.30ni, so pikemat aega ja peaaegu keskööni. Seega pidi tarvitatud alkoholi kogus olema suhteliselt suur kui alkoholi sisaldus tuvastati ka enam kui 9 tundi hiljem. Samas nähtub kaebuse väidetest, et kaebuse esitaja tundis ennast sellises seisundis hästi ja kainena. See aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik ei ole võimeline oma seisundit hindama ega vahet tegema kas ta on kaine või mitte, isegi siis kui alkoholi on tarvitatud eelmisel õhtul. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja ka oma liikumisteekonda Keilast kinnipidamise kohani ning ilmnes, et kokkusaamisele kiirustav kaebuse esitaja tegi 3 kohale saabumiseks suure ringi, kulutades selleks oluliselt rohkem aega. Seejuures põhjendas kaebuse esitaja sellise teekonna valimist sellega, et siis on vähem liiklejaid ja ta ei segaks teisi ning kes teab mis juhtuda võib. Taoline selgitus viitab kohtu arvates kaudse tõendina sellele, et sõitu alustades oli kaebuse esitaja veendunud mitte oma kainuses, vaid juhile keelatud seisundis. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem aastate jooksul korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, samuti on teda aastaid tagasi karistatud inkrimineeritud süüteoga samalaadse väärteo toimepanemise eest ja 2008 aastal ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seejuures on menetlusaluselt isikult liiklusalaste süütegude toimepanemise eest kahel korral ära võetud sõiduki juhtimisõigus. Seega on kaebuse esitanud isikul juba küllaldane ja suhteliselt rikkalik kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ja lisakaristused oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik väidetavalt veendus selles, et ta ei ole juhile keelatud seisundis, kuid ometigi tuvastati, et ta on juhile keelatud seisundis. Seega tegelikkuses ei saanud ta veenduda selles, et ta on kaine. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitanud isikut on korduvalt karistatud süütegude eest, mis on seotud alkoholijoobega, siis taolise kogemuse pinnalt ei saanud isik veenduda oma kainuses. Kui aga isik leiab, et ta sellises seisundis on kaine ja tunneb ennast seejuures veel normaalselt, siis on tegemist isikuga kes ei ole enam võimeline enda seisundit hindama ja sellise isiku osalemine liikluses mootorsõiduki juhina kujutab endast ohtu nii juhile enesele kui ka teistele liiklejatele. Kaebuses esitatud väide, et kinnipidamise kohas ei olnud liiklus eriti suur, et oleks ohtu seadnud teisi liiklejaid ja puudusid kaasreisijad, jääb kohtule arusaamatuks. Kaebusest nähtuvalt suundus menetlusalune isik temal tuvastatud seisundis töövestlusele, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja sõidu sihtkohaks ei olnud Vana-Rannamõisa tee 18A juures teeäärne ala, kus ta kinni peeti, vaid muu koht, mis asus mujal. Seejuures sõitis ta sinna Keilast, mis ei asu kõrvaltänavas, läbides seega pika vahemaa. Seega plaanis kaebuse esitaja sõita pikema maa ning jõudiski peaaegu eesmärgini. Mis puudutab liikluse hõredust või tihedust, siis LS § 224 lg 2 ei sätesta seda, et liiklustihedus määrab karistuse raskuse nagu ei ole tähtsust asjaolul kui pika maa juhile keelatud seisundis juht jõudis enne kinnipidamist läbida. Esitatud kaebuses ei ole määratud rahatrahvi määra vaidlustatud ning kaebuse esitaja on temale määratud rahatrahvi ära tasunud, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja on pidanud temale määratud rahatrahvi määra tema süüle vastavaks. Seetõttu ei analüüsi kohus rahatrahvi määra ning keskendub kaebuse põhimotiivile, so kohaldatud lisakaristuse vaidlustamisele. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab 4 kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et tema tööandja lõpetab temaga töölepingu, kuivõrd olemasoleval töökohal töötamise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, kuivõrd menetlusalusel isikul on rikkalik kogemus liiklusalaste süütegude eest määratavate ja mõistetavate karistuste osas olemas. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli juhtimisõiguse olemasolu kui töö saamise põhiline eeltingimus teada juba varem. Vastasel juhul ei oleks ta otsinud endale tööd, mida saaks vaid juhul, kui tal on juhtimisõigus. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et ta olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Sellest tulenevalt saab järeldada, et eelnenud õhtul alkoholi tarvitamine oli olulisem kui hommikul kaine olemine. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on toime pandud tahtlikult ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud nii kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut on korduvalt varem karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning ükski mõjutusvahend ei ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.