) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav O.I on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.I puudub alaline sissetulek, seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude laadi ja sissetuleku puudumist, on süüdistatava suhtes rahalise karistuse mõistmine välistatud. Kohus leiab, et süüdistatava O.I karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmise keskenduda põhiliselt teole, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-40-94; 3-1-1-99-06). O.I on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Varasemalt on süüdistatavale mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata, mis aga hiljem KarS § 74 lg 4 alusel pöörati täitmisele. Seega on O.I-le varasemalt antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, O.I aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. O.I on viimase Harju Maakohtu 01.07.2011.a. otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud, kuid juba kuuaega peale vangistusest vabanemist pani ta toime uue kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud 2 episoodis. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud O.I-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt, mistõttu puudub ka kohtul põhjus mõista süüdistatavale karistus viimase otsusega mõistetud karistusest väiksemas määras. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust tugevdab asjaolu, et tegemist on narkosõltlasega. O.I kinnitas, et peab elu lõpuni metadooniravil olema, kuid on üldteada, et ka sellise tüüpi ravi kõrval tarvitavad ometi pikaajalise kogemusega narkomaanid ka teisi narkootilisi aineid, mis omakorda võib tingida uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et süüdistatava väide 5-nädalase raseduse kohta ei ole mitte millegagi peale süüdistatava enda sõnade kinnitust leidnud. Peale selle on kohus seisukohal, et taolisel asjaolul ei ole karistuse mõistmise aspektist määravat tähtsust. Ka vanglatingimustes on rasedatele ettenähtud arstikontrolli läbimine võimalik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et O.I tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.