2.20.04.2009 a. Harju Maakohtu poolt
katseajaga Viibis eelvangistuses alates 09.09.2011 a. kuni 11.09.2011 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.D on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema alates 23.04.2011.a. ähvardab NM´t füüsilise vägivalla ja tapmisega, samuti ähvardab telefoni teel ja SMS-sõnumite vahendusel kannatanu ema tapmisega. 28.04.2011 a. kell 16.39 helistas R.D NM tema telefoninumbril ja öeldes, et kui kannatanu temaga ei kohtu, siis ta sõidab tema ema töö juurde ja tapab ta. NM võttis seda ähvardust tõsiselt, sest R.D on juba kriminaalkorras karistatud tervisekahjustuste tekitamise eest ja ta on korduvalt näinud tema agressiivsust teiste inimeste suhtes. Samuti tema 09.09.2011 kella 17:00 paiku maja trepikojas aadressil XXX, Tallinn sõnadega „№h, kas said nüüd? Ma ju hoiatasin sind, et telefonikõnedele oli vaja vastata“ suunas relvataolise eseme, mida hoidis vasakus käes, NM poole ja minnes kannatanu juurde, haaras tal parema käega kaela ümbert kinni, aga vasaku käega, milles oli relvataoline ese, pani selle vastu kannatanu meelekohta vasakult poolt ja nõudis, et kannatanu avaks talle oma korteri ukse, seejuures ähvardades, et kui ta hakkab karjuma, siis laseb ta teda maha. NM tajub ähvardust reaalselt, sest tal on olnud kõik alused karta selle ähvarduse täideviimist. Samuti tema 16.08.2011 kell 00.42, 15.10.2011 kell 14.14, 27.10.2011 kell 12.12, 30.10.2011 kell 12.45, 06.11.2011 kell 12.23, 06.11.2011 kell 12.24, 06.11.2011 kell 12.49, 06.11.2011 kell 13.36 oma telefonilt 5575323 saatis kannatanu NM telefoninumbrile 55652925 tapmisega ähvardamise ja tervisekahjustuse tekitamise sisuga SMS sõnumeid. Kannatanu NM tajub neid ähvardusi reaalselt, sest R.D on juba kriminaalkorras ka-ristatud kehavigastuste tekitamise eest ja ta on korduvalt näinud tema agressiivsust teiste inimes-te suhtes. Seega R.D pani toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et kuni märtsini 2011 a. elas vabaabielu M ja mais 2011 a. M ema palus tal korterist lahkuda, kuna koos tütrega müüb korteri. Ta lahkus korterist aga ei tea, mis temaga juhtus, kuid hakkas SMI kaudu M ähvardusi ja solvanguid saatma. Telefoni teel hakkas ka ähvardusi ütlema, lubades ema tapmisega. Ähvardusi täide viia ei kavatsenud; kinnitab samuti ütlusi, et eelnevas süüteofaktis tunnistab end täielikult süüdi. 09.09 süüteofaktis end süüdi ei tunnista. 09.09. ta läks M elukohta, et keldrist võtta elektrijuhtmed. M veel kodus ei olnud, kuid jäi ootama ülemisel korrusel ning 5 minuti pärast tuligi trepikotta. Ta läks talle vastu, kuid kätega ei puutunud. Palus võtta ainult keldrivõtmed. Korterist väljus naaber ja M jooksis naabri korterisse. Ta palus naabril ust avada aga saanud eita-va vastuse, lahkus. Väljas nägi kahte politseinikku, kuid temalt midagi ei küsitud ja läks koju. Mõne aja pärast tulid politseinikud ja ta toimetati politseisse. Relvaga ähvardamist ta ei teinud. Ta arvab, et M spetsiaalselt seda tegi, et teda istuma panna. Tal on kodus õhupüstol, kuid seda kaasas ei olnud. Kannatanu NM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et alates 2009 a. ta elas vabaabielu R.D-ga. 16.03.2011 a. ta palus R.D tema korterist lahkuda, kuna enam ei olnud omavahelisi suhteid ja lahkus. Nädal pärast lahkumist R.D hakkas talle helistama ning käis tema maja ja töökoha juures varitsemas. Tapmise ähvardamisega nõudis korterisse elama asumist. Ähvardusega saadab SMS-sse. 28.04.2011 a. ähvardas ema tappa; 09.09.2011 a. ta tuli koju ja jõudis trepist üles korterini. Hakates ust lahti tegema, tuli ülevalt korruselt tema juurde R.D, haaras tema käest ning surus ta vastu seina ja ähvardas teda püstoliga ning käskis ukse avada. Kartes ähvarduste täitmist, hakkas jutuga rahustama ning soovis koos minna õue juttu rääkima. Pani püstolitoru vastu tema meelekohta ja ähvardas tappa, kui hakkab karjuma. Sel momendil tuli trepist üles maja elanik Petrov ja R.D sattus segadusse ja tal õnnestus haardest vabaneda. Koos P sisenes viimase korterisse ning helistas politseisse. Pärast seda juhtumit R.D ähvardas teda SMS-i teel. Tunnistaja NA poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et Ruslan on tema poeg. 09.09 alkoholijoobes poeg tuli koju ja nägi, kuidas poeg pani kappi õhupüstoli. Seejärel küsis politseinike käimisest. Varsti tulidki politseinikud ja viisid poja kaasa ning ütlesid, et poeg olevat kedagi ähvardanud. Ta sai aru toimunust ja edasiste probleemide vältimiseks võttis püstoli tööle kaasa. Tunnistaja IP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad M poolt antud ütlustega. Lisab, et nägi trepikojas Ruslani, kes hoidis M kaelast kinni, kuid nähes teda, vabastas kaela. Isiklikult ta Ruslani käes püstolit ei näinud. Tunnistaja Leonid N poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli politseipatrullis ja sai väljakutse XXX, et keegi ähvardab neiut. Kohapeal ootas üks neiu, kes oli ehmunud ja mures. Neiu ütles, et teda ähvardanud noormees jooksis minema aga trepikoja välisukse oli täis kirjutanud neiu aadressil. Ta tegi trepikoja väliskusest pilti. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu avaldusega, R.D poolt saadetud SMS-si tekstidega, politsei ettekandega R.D kinnipidamise kohta, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga selles, et R.D 09.09 tuvastati alkoholijoove 0, 87 mg/l., õhupüstoli vaatlusprotokolli ja fototabeliga, trepikoja välisukse fotoga, telefonile 110 tehtud kõne tekstiga / t.l. 2, 11 – 16, 61, 64, 85 – 88, 96 – 98, 110, 113 – 116 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtueelsel uurimisel R.D end talle inkrimineeritud 09.09.2011 a. süüteos süüdi ei tunnistanud, kinnitades et sel päeval ta käis tõesti kannatanu elukohas, kuid soovis ainult keldrist kätte saada elektrijuhtmed. Palus M keldri lukuvõtit, mingit relva tal kaasas ei olnud ja seega ei saanud ka kannatanut sellega ähvardada. Kohtuistungil R.D kinnitas, et kannatanule võis näida, et käes oleva relvaga ähvardas. Tema väited on ümber lükatud eelkõige kannatanu M ütlustega, seejärel ka tunnistaja P ütlustega, kes nägi trepikojas M ja Ruslani, kellest viimane hoidis kannatanul kaelast kinni. Nähes Petrovi, vabastas käe kaelalt. Samuti Ruslani ema N kinnitab, et poeg tuli koju alkoholijoobes ja pani kappi õhupüstoli ning küsis ka politseinike viibimisest tema elukohas. Mõne aja pärast tulid elukohta politseinikud ja poeg viidi kaasa. Saanud aru poja poolt toimepandus, võttis püstoli tööle kaasa ja edastas selle politseile. Seega on kannatanu ja tunnistajate ütlustega täielikult ümber lükatud R.D eitamine kuriteo toimepanemises. Eelkõige kannatanu ütlust püstoliga ähvardamisel kinnitab tema ema, kes tõendab, et alkoholijoobes olnud poeg tuli koju ja pani kappi püstoli ning seejärel mõne hetke pärast saabus ka politsei, kes poja toimetas minema. Samuti on R.D süü leidnud tõendamist tema poolt SMS-i kaudu saadetud ähvardustega M telefonile ja neid ähvardusi pidas reaalseteks, seda kinnitab ka 09.09.2011 a. toimunu maja trepikojas. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku kriminaalkorras karistatust, ka varem samalaadsete süütegude toimepanemist, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kuriteo ohtlikkust ja pikaajalist toimepanemist kannatanu ja tema ema suhtes, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMs § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.D
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 5 ( viis ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistus Harju Maakohtu 20.04.2009 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 3 ( kolm ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 8 ( kaheksa ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast.
1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 09.09.2011 a. kuni 11.09.2011 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 2 Välja mõista R.D-lt sundraha 435.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista R.D-lt kaitsjatasu 153.53 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõend – õhupüstol ja laskemoon – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.