1-11-4095/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4095 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.B (Semenov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud D. Semenov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 02.06.2011 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati U.B-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.11.2008 ja Viru Maakohtu 02.12.2008 kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra, mõistes U.B-le liitkaristuseks 1 aasta 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 02.06.2011 ja lõpp 23.06.
4. Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti D. Semenov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et U.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kokkuvõtlikult võttis kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu iseloom viitavad tema ohtlikkusele. D. Semenov on varem 3 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest), kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates kriminaalhooldus meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabaduses puudub U.B garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid 5700 euro ulatuses. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel ja kriminaalkorras joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varem on D. Semenov olnud kriminaalhooldusel ja kahel viimasel korral karistatud tingimisi vangistusega käitumiskontrollita. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Lisaks on kinnipeetava karistusaja lõpuni veel 6 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Semenov taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D. Semenov möönab, et ta on varasemalt korduvalt karistatud, kuid märgib, et selle tagajärjel ongi ta praegu vanglas, kus ta on jõudnud selgeks mõelda ja teinud tulevikuks korrektiivid väärtushinnangutes. D. Semenov soovib elada korralikku ja seaduskuulekat elu. D. Semenov märgib, et tema vabastamist toetavad nii Viru Vangla kui ka prokurör. Vangistuses on D. Semenov käitunud eeskujulikult ja ta ei oma distsiplinaarkaristusi, mis on peamisi asjaolusid, et õigustatult loota ennetähtaegsele vabastamisele. Samuti on tal kindel elukoht ja toetav perekond, kes aitavad tal vabaduses toime tulla. D. Semenov märgib, et tõepoolest kuritarvitas ta vabaduses mingil määral alkoholi, kuid see on minevik. Ta on kindel, et vabaduses suudab ta jätkata kindlalt valitud karsket eluviisi. Selleks on suureks abiks kindlasti ka kriminaalhooldus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus on U.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata, mistõttu käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. D. Semenov on määruskaebuses märkinud, et ta on jõudnud oma elu selgeks mõelda ja teinud korrektiivid ning soovib elada korralikku ja seaduskuulekat elu. Ringkonnakohus peab -2 - vajalikuks U.B tunnustada selle eest, et ta on sellel korral orienteeritud õiguskuulekale käitumisele ning edaspidiselt hoidub kuritegude toimepanemisest. Samas on ringkonnakohus arvamusel, et U.B sellesisulises väites ei ole võimalik käesoleval ajal kindlalt veendunud olla. Ka varasemalt on U.B kriminaalkorras karistatud (peamiselt varavastased kuriteod), kuid uute kuritegude toimepanemise asjaolule tuginedes võib järeldada, et varasemalt mõistetud karistused (täielikult ja osaliselt tingimisi vangistus) ei ole ilmselgelt avaldanud U.B-le mõju ning suunanud teda õiguspärasele käitumisele.
7. Määruskaebuses on D. Semenov välja toonud, et vangistuses on ta käitunud eeskujulikult ja ei oma distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohus nõustub U.B sellesisulise väitega, kuid peab vajalikuks rõhutada, et kuigi tõepoolest on õiguspärane käitumine vangistuses oluliseks tingimuseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, ei tingi üksnes eeskujulik käitumine karistuse kandmise ajal kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda, tuleb süüdimõistetutel reeglina kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna siiski ära kanda. Seega tuleb süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks. Selgitamaks välja, kas süüdimõistetu suhtes esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest, tuleb kohtul hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Seega leiab ringkonnakohus, et U.B suhtes esineb küll mitmeid positiivseid asjaolusid (sh distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses kindel elukoht ja toetav perekond), kuid need ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sh varasemalt toimepandud kuriteod, nende liik ja mõistetud karistused, tasumata võlgnevused 5700 euro ulatuses, vabaduses kindla töökoha puudumine). Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu poolt märgitu, et järelejäänud karistusaeg võimaldab U.B läbida õppe- ja sotsiaalprogramme. Siinjuures peab ringkonnakohus oluliseks, et U.B ei ole olnud võimalust läbida talle isiklikus täitmiskavas ettenähtud programme.
8. Lisaks eelmärgitule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 kuulub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine üksnes kohtu pädevusse ning sealjuures ei ole kohtule siduvad erinevate asutuste või menetlusosaliste soovid.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning D. Semenov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3 - Mati Kartau