lg 2 p 2- § 25 lg 1, 2, § § 298 lg 2, § 376 lg 1 järgi Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
lg 2 p 2- § 25 lg 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.05.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 28 päeva vangistust arvel ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates 07.10.2010. B.G süüdistatakse
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi selles, et tema, eelneval kokkuleppel osales tubakatoodete salakaubaveos ning tegutsedes grupis A.P. , ajavahemikul 28.03.2006 kuni 03.04.2006, organiseeris ning vahetult osales katses toimetada deklareeritavat kaupa suures koguses Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, s.o üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri, hoidudes tollikontrollist kõrvale ning jättes deklareerimata. Kasutades mootorsõidukit Mercedes Benz 410 D reg.nr. XXX XXX autojuhi A.P. juhtimisel, kasutas ta võltsitud mööbli sisseveo dokumente OÜ Šmitter, reg.nr. 10482230 nimele, paigutas sissetoodava mööbli sisse suurtes koguses Venemaa päritolu ning aktsiisimärkidega sigarette Priima Nevo üldkogusega 240000 tk, ning vedas need Eestisse, peites sissetoodavate kušettide sisemusse. Eesti maksumärgiga märgistamata sigaretipakkidel puudusid: Tubakaseaduse (TubS) § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus; TubS § 12 lg 2 ja § 15 lg 1, 2, 3 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasisisalduse kohta; TubS § 12 lg l p 5 järgi kohustusliku nõudena sätestatud identifitseerimist võimaldav tootepartii tähistus; TubS § 1 lg 2 ja Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 61 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse, § 61 lg 7 kohaselt sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind. ATKAS § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi suitsetamistubakat või 250 grammi närimistubakat. Tolliseaduse (TS) § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 alusel, kui reisija pagasis oleva kauba kogus ületab Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri, tuleb esitada kirjalik tollideklaratsioon või reisija deklaratsioon vastavalt kauba tolliterritooriumile toimetamise eesmärgile. Samuti süüdistatakse B.G
lg 2 järgi selles, et tema 03.04.2006 ajavahemikul kella 23.20 kuni 23.40, sisenedes täiendatava tollikontrolli teostamiseks angaari aadressil XXX , vahetult enne mootorsõiduki MB 410 D reg.nr. XXX XXX tollikontrolli alustamist, püüdes vältida nimetatud mootorsõiduki tollikontrolli ning mootorsõidukis tubakatoodete suures koguses salakauba avastamist ning äravõtmist, pakkus oma ametikohustuse täitmisel olevale tollikontrollosakonna vaneminspektorile Ü.O. altkäemaksu summas 10 000 krooni selle eest, et tema ei täidaks oma ametikohustusi ning jätaks nimetatud mootorsõiduki kontrollimata. Peale Ü.O. eitava vastuse saamist, viibides täiendava tollikontrolli teostamiseks angaaris aadressil XXX , vahetult enne mootorsõiduki MB 410 D reg.nr. XXX XXX tollikontrolli alustamist, püüdes vältida nimetatud mootorsõiduki tollikontrolli ning mootorsõidukis tubakatoodete suures koguses salakauba avastamist ning äravõtmist, pakkus teist korda oma ametikohustuse täitmisel olevale tollikontrollosakonna inspektorile R.K. altkäemaksu summas 30 000 krooni selle eest, et tema ei täidaks oma ametikohustusi ning jätaks nimetatud mootorsõiduki kontrollimata. Maakohus leidis, et B.G-le esitatud süüdistus
Tunnistaja Ü.O. ütlustega on tõendatud, et tunnistaja tunneb kohtualuses ära isiku, kes pakkus tunnistajale altkäemaksu 10 000 krooni selle eest, et jäetaks kontrollimata A.P. juhtimisel olnud auto, milles hiljem avastati salakaup. Enne kontrollimist vestles isik autojuhiga ja siis tuli kohe Ü.O. i juurde. Ü.O. keeldus altkäemaksust. Ü.O. i ütlustega on tõendatud, et peale selle 2 pakkus kohtualune mõni hetk hiljem 30 000 krooni altkäemaksu inspektor R. K., kes samuti keeldus altkäemaksust. Kohus hindab ka tunnistaja R. K. ütlusi tõepäraseks selles, et isik, kes pakkus eelnevalt altkäemaksu Ü.O. ile, pakkus ka tunnistajale altkäemaksu 30 000 krooni, millest tunnistaja keeldus. Peale selle on B.G süü tõendatud teiste tõenditega kogumis, s.o fototabelitega veoki läbivaatuse aktis ja sündmuskoha vaatlusprotokollis, aga ka isikute ja autode piiriületuste andmebaasist väljatrükiga ning saatedokumentide koopiatega. Samuti on B.G süü tõendatud
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi deklareeritava kauba toimetamise katses üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, kui teo objektiks oli kaup suures koguses. B.G, olles teadlik, et autojuht A. P. ületab 03.04.2005 öösel riigipiiri Venemaalt Eesti suunas ja liikus tollikontrolli teostamise ajaks angaari aadressil XXX . Vahetult enne mootorsõiduki MB 410 D reg.nr. XXX XXX tollikontrolli alustamist, püüdes vältida A.P. juhtimisel oleva mootorsõiduki tollikontrolli ning mootorsõidukis tubakatoodete suures koguses salakauba avastamist ning äravõtmist, pakkus enne tollikontrolli sisulist teostamist oma ametikohustuse täitmisel olevale tolliinspektorile Ü.O. ile altkäemaksu. Saanud keeldumise altkäemaksu vastuvõtmiseks pakkus B.G veidi hiljem altkäemaksu 30 000 krooni inspektor R.K. , kes samuti keeldus pakkumise vastuvõtmisest ja jätkas oma ametikohustuste täitmist ning jätkas mootorsõiduki MB 410 D reg.nr. XXX XXX tollikontrolli. A. P. ei esitanud tollideklaratsiooni tema poolt juhitavas mootorsõidukis MB 410 D reg.nr. XXX XXX tubakatoodete piiriülese veose kohta 03.04.2005. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et B.G pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal. Ta ei tunnista oma süüd ega ole väljendanud kahetsust. B.G hoidus pikaajaliselt kõrvale kohtulikust uurimisest. Kriminaalasja kohtuliku menetluse läbiviimise tagamiseks oli vajalik süüdistatav vahistada. Tingimisi määratud karistus ei ole B.G-le avaldanud piisavat mõju edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, vaid enne katseaja lõppu pani ta vabaduses olles toime uue kuriteo. Seega on põhjendatud valida karistusliigiks vangistus. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud küllaltki pikk aeg ning vaatamata süüdlase tahtlikule kõrvalehoidumisele kohtumenetlusest ning salakaubavedu jäi katse staadiumisse, on otstarbekas kohaldada süüdlase suhtes sanktsioonis ettenähtud vangistust miinimummääras. Apellandi taotlus B.G esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt ei ole B.G temale süüks pandud kuritegusid toime pannud. Tõendiks on vaid videokaameraga tehtud fotod, millelt ei ole võimalik pildi kehva kvaliteedi tõttu kedagi ära tunda. Seega ei ole tuvastatud uurimise käigus, kes tegelikult altkäemaksu andis. Samuti on arusaamatu, mil viisil sai piirivalvega mitteseotud isik piirivalve territooriumile, mis on piiratud aedadega. Piirivalvurite hooletuse tõttu sai inimene, kes lubas altkäemaksu, väljuda ja lahkuda valvatavast ruumist. Kohtulikul uurimisel selgus, et see toimus korduvalt, kuid kohus ei arvestanud seda. Sel hetkel kui kindlaks tegemata isik lubas altkäemaksu, oli läbivaatuse boksis 4-5 piirivalvetöötajat. Arusaamatutel põhjustel küsitleti ainult kahte, uurimise jaoks kõige soodsamat piirivalvetöötajat. Kohus ei pidanud vajalikuks küsitleda kõige tähtsamat tunnistajat, kes võis vahetult ära tunda inimese, keda ta valvas ja kes sai takistamatult lahkuda autode läbivaatamise ruumist. Autojuht selgitas, et B.G ei ole mingit seost selle sündmusega. 3 B.G leiab, et teda tehti põhjendamatult süüdlaseks seoses sellega, et see oli kasulik piirivalveteenistuse töötajatele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates B.G apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-09 punkt 8.2 kohaselt tuleb ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on eelnimetatud eeldused täidetud. B.G arvates ei ole temale esitatud süüdistus leidnud tõendamist. Ringkonnakohus ei nõustu B.G väidetega. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS §-s 338 p 1 toodud rikkumisi. Tegemist ei ole kohtuliku uurimise ühekülgsuse või puudulikkusega, sest maakohus uuris tõendeid nende kogumis, st kuulas ära süüdistatava, tunnistajad ja uuris kirjalikke tõendeid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd lk 26 pöördel-31 pöördel) on tunnistajate Ü.O. i ja R.K. ütlustega tõendatud, et isik, kes altkäemaksu tunnistajatele pakkus, oli süüdistatav B.G. Tunnistajate, kes on mõlemad piirivalveametnikud, ütluste usaldusväärsuses ei ole küsimust tõusetunud. Lisaks tunnistajate usaldusväärsetele ütlustele on B.G süü tõendatud ka teiste tõenditega, mida on maakohus uurinud, s.o fototabelitega veoki läbivaatuse akti kohta ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti isikute piiriületuste väljatrükiga andmebaasist ja saatedokumentidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole põhjust tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuses piisavalt põhjalikult motiveerinud B.G süü tõendatust ning ringkonnakohus peab maakohtu põhjendusi kohtupraktikaga kooskõlas olevateks. Apellatsioonis toodud väited ei lükka maakohtu põhjendusi ümber. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.