Obsah (6)

§ 424§ 74§ 65§ 69§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. augustil 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-5006 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav I.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: viimati 03.01.2011. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-1116

§ 424

järgi 6 kuu 27 päeva vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 20 kuu pikkuse katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.L

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.05.2012 kuni 14.05.2012. a, so 3 (kolm) päeva, I.L-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada I.L-ile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 03.01.2011.

a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 (kuue) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ja mõista I.L-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 1

§ 69

lg 1 alusel asendada I.L-ile mõistetud vangistus 958 (üheksasaja viiekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. I.L-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69

lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustada I.L üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta I.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. augustil
2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu määrusega 15.05.2012 arestitud I.L-ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX (VIN kood WVWZZZ1HZPW543196), mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuris. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulud 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 60 senti tasumisele ositi 5 (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on I.L kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 52 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui I.L ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu I.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.05.
2. a kella 21.00 paiku Tartus, Pärna 8 juures mootorsõidukit VW Vento reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka kolm päeva, st ajavahemik 12. – 14. maini 2012, mille vältel I.L oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb karistusajaks 8 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 03.01.2011 I.L-ile mõistetud 6 kuud ja 27 päeva vangistust ja mõista I.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena I.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada I.L-ile mõistetud 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust 958 tunnise üldkasuliku tööga, mille I.L on kohustatud ära tegema 2 aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Tartu Maakohtu määrusega 15.05.2012 on arestitud I.L-ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX (VIN kood WVWZZZ1HZPW543196), mille konfiskeerimist prokurör taotleb. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.L-i süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. I.L nõustub talle kuuluva sõiduki konfiskeerimisega.

83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. I.L on kaks kehtivat kriminaalkaristust joobeseisundis olles mootorsõiduki juhtimise eest, kuid senised karistused ei ole takistanud I.L toime panemast uusi samasuguseid süütegusid. Kuna mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele, võib kaasa tuua raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi ning I.L on korduvalt oma tegevusega ohustanud liiklusohutust, siis on kohtu hinnangul vajalik konfiskeerida I.L-ile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX, et takistada seeläbi uute sarnaste süütegude toimepanemist. Kuna I.L pani käesoleva kuriteo toime nimetatud sõidukiga, siis on sõiduki näol tegemist kuriteo vahendiga, see sõiduk kuulub kohtuotsuse tegemise ajal I.L-ile. Seega on olemas

§ 83lg –s 1 sätestatud alused nimetatud sõiduki konfiskeerimiseks.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 38,40 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 57,60 eurot. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. I.L on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 5 kuu jooksul. Kohus leiab, et I.L-i taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. I.L-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 5 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4