lg 2 järgi karituseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks.
järgi on A.O kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-sse. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. 1 A.O karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Urmas Solovjovi 27.06.2012. a üldmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 2602,12,003899
Otsuse kohaselt A.O 03.06.2012 kell 15:19 X. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 201. kilomeetril juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,37 mg. Võttes arvesse laiendmäärust 0,05 lugeda lõplikuks tulemiks 0,32 mg/l. A.O rikkus
lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, pannes sellega toime
Väärtegu on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles kahetseb tegu, et mootorrattaga sõites oli joove. On õpilane ja ei ole mingit sissetulekut ja see juhtus tõesti kogemata mitte teadlikult, kuna pea oli selge ja ei olnud mingit kahtlust ka, et joove võib olla. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluga ja karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kuna menetlusalune isik on õpilane ja tal puudub iseseisev sissetulek, ei ole otstarbekas määrata antud rikkumise eest karistuseks rahatrahvi. Sellest lähtuvalt tuleb menetlusalusele isikule kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli 03.06.
Otsus on täidetud 07.05.
lg 2 on ette nähtud kolm alternatiivset karistust, 2 millest kergem on rahatrahv ning raskeim arest. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole kooskõlas karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatule. Asjaolu, et menetlusalune isik on õpilane ja tal puudub sissetulek, ei välista talle rahatrahvi määramist. Menetlusaluse isiku süü ei olnud suur. Teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka rahatrahviga. Erinevalt vastulauses märgitust on menetlusalune isik asunud tööle ja tal on võimalik tasuda trahv saadavast töötasust. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg kuus kuud ei vasta menetlusaluse isiku poolt toime pandud teo raskusele. Kuna
lg 2 sätestatud väärteo eest karitusena ettenähtud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg on kuni kaksteist kuud, vastab menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteole juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kuna menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 karistust kergendav asjaolu. Nendel asjaoludel on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud kaheks kuuks. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu A.O kaebuse rahuldamisega. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki (joobeseisundis) alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKL 3-1-1-26-03). Kohtuväline menetleja arvestab asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. A.O on esmased juhiload, mis tähendab, et puuduvad pikaajalised kogemused sõiduki juhtimisel. Seda eriti mootorratta juhtimisel, mis on hooajaline sõiduk. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju alla, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumisele suunama. Lisaks mootorratas nõuab tasakaalutunnetust. Kohtu järeldused. Kohus lahendab A.O kaebuse kohtuvälise menetleja 01.01.2012.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Menetlusalune isik tunnistab rikkumisi ja kahetseb toimepandud tegu. Süü omaksvõtt on tõendatud dokumentaalse tõendiga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 03.06.2012. a ja tunnistaja ütlustega. Nimetatud tõendid tõendavad väärteo toimepanemise kohta, aega, viisi, teo toimepannud isikut. A.O väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisaldus oli suurem kui 0.10 mg/l ja ulatus piiridesse, mis on märgitud
Mõõtetulemused on fikseeritud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Laiendmääramatust arvestades on alkoholisisaldus 0,32 mg/l. Tunnistaja ütlustega on tõendatud teo toimepannud isik. A.O sik tuvastati isikut tõendava dokumendi, juhiloa alusel. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses. 3 KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et A.O pani väärteo toime kaudse tahtlusega. A.O väitel tarvitas ta alkoholi eelmisel õhtul. Mootorsõidukiga sõitis ta alkoholi tarvitamisele järgnenud päeva pärastlõunal. Alkoholi tarvitamisest kuni sõitma asumiseni möödunud aja ja väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisalduse tõttu saab järeldada tarvitatud alkoholi olulist kogust. Alkoholi tarvitamise kogusest pidi A.O pidama võimalikuks, et temal on veel kuni sõitma asumiseni organismis alkoholi ja kontrollima oma seisundit. Kontrollimata pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Liiklusseaduse (
) § 33 lg 11 p 2 järgi juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg 5 järgi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligramm – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.O on rikkunud
lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid sellega, et sõitis mootorsõidukiga pärast alkoholi tarvitamist ja tema peatamise järel mõõdeti väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületav alkoholisisaldus. Vastutus järgneb
Vaidlus on A.O-le määratud karistuses.
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistused: kergema karistusena rahatrahvi ja raskema karistusena aresti. Juhtimisõiguse äravõtmise on kergem karistus kui arest, kuid raskem kui rahatrahv. A.O-le on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine keskmises määras. A.O esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, mida kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on kohtule antud seisukohas arvestanud karistuse mõistmisel ka asjaolu, et tegemist on isiku esmase juhiloaga ja seega puudub isikul pikaaegne sõidukogemus. Otsuses karistuse mõistmist eelnimetatuga ei põhjendata. Karistusregistri andmetel puuduvad A.O kehtivad väärteokaristused. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. A.O viimase karistuse tasumisest kuni arutatava väärteo toimepanemiseni on möödunud enam kui kaks aastat. Kohus rahuldab kaebuse. Kohus teeb otsuse V™S § 132 p 2 alusel: tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu 05.03.
Temal süü tõendatuse korral oli üks karistust kergendav asjaolu ja puudusid kehtivad väärteokaristused. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses märkis A.O rahatrahvi määramisega kaasnevaid tagajärgi. Sissetulekute puudumisest trahvi tasumiseks vahendite puudumine pannuks teda raskesse olukorda. KarS § 72 järgi on rahatrahvi tasumata jätmise tagajärjeks asenduskaristuseks arest või süüdlase nõusolekul üldkasulik töö. Vastulauses märgitud arvesse võttes karistas kohtuväline menetleja A.O juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistusliigi valikuga on täidetud nii eri- kui ka üldpreventiivne eesmärk. A.O süüd, tahtluse liiki, karistust kergendavad asjaolu ning isikut arvestades ei ole põhjendatud karistus santsiooni pooles määras. Kohus leiab, et olukorras, kus isikut oli võimalik mõjutada hoiduma uutest samasugustest tegudest sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega, saab raskemaliigiline karistus olla miinimummäära lähedal. Ene Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.