4-12-5707/5

Väärteoasi nr.4-12-5707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus Kohtunik 26.11.2012.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,010655 B.B karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) B.B, isikukood xxx, elukoht xxx Õpib TT Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta B.B kaebus karistuse kergendamise osas rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. otsus väärteoasjas 2317,12,010655 muutmata. nr. Rahuldada B.B kaebus rahatrahvi ositi tasumise osas. KarS § 66 lg 2 alusel määrata B.B rahatrahvi summas 800 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul kuulub tasumisele 66.70 eurot ja ühel kuul 66.30 eurot. Rahatrahvi esimene makse tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Otsus jõustub, kui otsuse kättesaamisest 7 päeva jooksul ei teatata kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kohtuvälise menetleja otsus B.B karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. summas 800 eurot ja lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 27.09.2012.a. Kell 05:15 Tallinnas Nõmme tee ja Linnu tee ristmikul juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Kaebus Kaebuses taotletakse rahatrahvi vähendamist ja selle tasumise võimaldamist osade kaupa pikema perioodi jooksul ning lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimise keelu tühistamist. Kaebuse esitaja viitab 2013.a. jaanuaris toimuvale ninavaheseina plastika operatsioonile, mille eelselt ega järgselt ei tohi esineda külmetushaigusi ega muid põletikulisi infektsioone. Kuna kaebuse esitaja elab Pärnus, kuid õpib TT, siis liigeldes autoga Tallinn-Pärnu vahet, vähendab juhtimisõiguse omamine riski enne operatsiooni haigestuda ning vältida hilisemaid tüsistusi. Kaebuses viidatakse EV Põhiseaduse §-le 28, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Kuna kaebuse esitajal puuduvad sissetulekud, siis leiab ta, et rahatrahv on ebaõiglaselt suur 14 päeva jooksul õigeaegselt tasumiseks. Veel leitakse, et materiaalselt vähekindlustatute jaoks on ka juhtimisõiguse äravõtmine oluliseks piiranguks rahatrahvi õigeaegseks tasumiseks, kuna piirab tööotsinguvõimalusi. Kaebuse esitaja viitab ka EV Põhiseaduse §-le 12, leides, et sarnase määra alusel kõikide isikute karistamisega tekitatakse lõhe varaliselt ja sotsiaalselt erinevate võimalustega ühiskonnakihtide vahel. Ühtedele ei avalda suur trahv mingit mõju, teistel aga ei ole seda võimalik reaalselt tasuda. Kaebaja soovis kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei olnud vastu kaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. Karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguste kitsendusi. Karistust ei saa kohandada rikkujale mugavaks ja talle sobilikuks lahenduseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtuväline menetleja, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Nõustuti aga rahatrahvi tasumisega ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohtu seisukoht Otsustamaks B.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Menetlusalune isik ei ole eitanud, et juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud ja teades, et tema organismis oli sel ajal veel alkoholi. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on väärtegu tõendatud ka tunnistaja Tarmo Poola ütlustega, kes peatas kella 05.15 ajal sõiduki Mercedes Benz reg. Nr. XXX, kuna selle sõidustiil oli kahtlane ning juhi juures oli tunda tugevat alkoholilõhna ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning -väljatrükiga. Tõendatud on ka alkoholisisalduse kogus väljahingatavas õhus ja selleks oli 0,68 mg/l. Seega kinnitavad nimetatud tõendid B.B poolt LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist, sest selle sätte kohaselt saab vastutusele võtta mootorsõiduki juhti, kes juhib mootorsõidukit seisundis, kui tema poolt väljahingatavas ühes liitris õhus on alkoholi sisaldus 0,25 - 0,74 mg. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks eelkõige isiku süü suurus. See kehtib ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel või kohtu poolt karistuse mõistmisel. B.B poolt väljahingatud ühes liitris õhus sisaldunud alkoholikogus - 0,68 mg - oli väga lähedane LS § 224 lg 2 sätestatud maksimumkogusele. Alates 0,75-st on juba ette nähtud kriminaalkaristus. Sellest tulenevalt ning arvestades asjaolu, et tegu oli subjektiivsetelt tunnustelt toime pandud kavatsetult, tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata suureks ning kohtuvälise menetleja poolt üle sanktsiooni keskmise määratud rahatrahvi lugeda õiglaseks karistuseks, mis on proportsionaalne süü suurusega. 2 Seonduvalt B.B poolt tõstatatud probleemiga, et erinevate inimeste sarnase määra alusel karistamine võib tekitada Põhiseaduse § 12 järgi lõhet varaliselt ja sotsiaalselt erinevate võimalustega ühiskonnakihtide vahel, märgib kohus, et EV Põhiseaduse § 12 esimese lause kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. See tähendab, et ka sarnaste süütegude eest karistamisel ei saa lähtuda põhimõttest, et suuremat sissetulekut omavaid isikuid tuleb karistada rangemalt võrreldes väiksema sissetulekuga või sissetulekut mitteomavate isikutega. Karistamise aluseks on siiski isiku süü. Paljudel juhtudel ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule teadagi menetlusaluse isiku sissetuleku suurus. Eeltoodu alusel jätab kohus B.B-le määratud põhikaristuse suuruse muutmata, kuid võimaldab selle tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljaöeldud seisukohaga, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Sõidutades sellises seisundis ka teisi inimesi, on B.B oma niisuguse teoga näidanud üles ilmselgelt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. See, et seadus näeb ette niisuguse süüteo toimepanemise eest kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, pidi olema B.B-le teada juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et sõiduki juhtimisõigusest ilma jäädes võib ta ohtu seada oma tervise, pidanuks B.B mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtuvälise menetleja poolt mõistetud õiglasest karistusest juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus on seisukohal, et ainuüksi autoga sõitmine ei päästa kedagi haigestumisest, kuna viirushaigustesse, millega kaasneb ka nohu, haigestutakse enim haige inimesega kokku puutudes. Kuna B.B õpib TT, on seal igal juhul suurem võimalus haigestuda, kui ühistranspordiga sõites. Ei saa õigeks pidada ka menetlusaluse isiku seisukohta, mille kohaselt ei tohiks mittetöötavatele ja materiaalselt vähekindlustatutele juhtimisõiguse äravõtmist üldse kohaldada, kuna see piirab tööotsinguvõimalusi, välistades teatud töökohad, mis omakorda raskendab rahatrahvi õigeaegset tasumist. Sellisel juhul tuleb vastu võtta kasvõi ajutiselt selline töökoht, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus on põhjendatud nii eri-, kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on B.B 04.09.2012.a kohtuvälise menetleja otsusega karistatud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teo pani B.B toime juba 27.09.2012.a, s.o, vaid 23 päeva pärast karistamist. Lähtudes eelviidatud lühikesest ajavahemikust saab sellest vaid järeldada, et varasemast karistusest ei ole B.B vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud mootorsõiduki juhtimisel liikluseeskirjade rikkumist. Isik, kes osaleb liikluses ning seda veel mootorsõidukijuhina, peab eriti hoolikalt järgima liikluseeskirja ning sätestatud normidest ka kinni pidama, mitte jätkama õigusvastast tegevust lootuses, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist LS § 224 lg 3 p. 1 ettenähtud keskmises määras. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p. 1. Kohtunik 3