xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri ülemkonstaabel Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada J.Z
Aresti kandmise aja alguseks lugeda J.Z-i kinnipidamise aeg, s.o. 25.06.2012 kell 08.30.
lg.3 p.2 alusel kohaldada J.Z-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 (viis) kuud.
alusel on J.Z kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama Maanteeametile. oma juhiloa 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.07.
lg.5 ja pani toime
Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 25.06.2012 määrusega saadeti väärteoasi menetlemiseks maakohtule. Määruse kohaselt juhtis J.Z mootorsõidukit, ületades lubatud alkoholi piirmäära. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellisesse õiguserikkumisse ning andma selge signaali, et isikud saavad karmimalt karistada. Peamisteks liiklusõnnetuste põhjusteks sõidukijuhtide poolt on alkoholi mõju all juhtimine, mis aasta-aastalt on sagenenud ning toonud kaasa raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Võttes arvesse toimepandud teo ohtlikkuse, on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi määramine toimepandud väärteo eest ei ole otstarbekas ja piisavalt mõjuv karistus isikule ning vaid aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde ja palus menetlusalusele isikule määrata karistuseks arest 7 päeva ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Kohtuväline menetleja toetas kohtualluvusse saatmise määruses väljendatud seisukohti ning lisas, et kuna tegemist oli haigla autojuhiga, kes oli tööl ja toimetas patsienti haiglasse ravile, ei ole põhjendatud rahatrahvi määramine. Menetlusalune isik kinnitas maakohtu istungil, et oli tol hommikul tõepoolest juba tööl ja toimetas patsienti haiglasse. Samuti seletas menetlusalune isik, et jõi eelmisel päeval viina, kuid hommikune enesetunne oli hea. Menetlusaluse isiku töötasu on 380 € kuus ja tema ülalpidamisel on 10-aastane poeg. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus menetlusalusele isikule aresti mõistmiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.2 rikkumise kohta.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, kui isiku ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas alkoholijoove oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ja missugune on antud teo eest põhjendatud karistus. Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-23 p.1 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näide korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast xxx koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga (lk-d 7 – 8), on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud xxx30 indikaatorvahendiga Lion SL-2 (indikaatorvahendi reaktsioon – punane) ja tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 (lõplik lugem 0,49 mg/l). Samast protokollist ja väljatrükist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul taotlusi ja märkusi ei olnud ning mõlemale dokumendile on ta alla kirjutanud. Maakohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholi piirmäära. Alkoholijoove on käesolevas väärteoasjas tuvastatud seadusekohaselt. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näidule ei ole vastu vaielnud ka menetlusalune isik, kinnitades, et tarvitas eelmisel õhtul viina. 3 Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 7 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist määras, mis on tunduvalt väiksem keskmisest aresti määrast. Kohtuväline menetleja on nii kohtualluvuse saatmise määruses kui kohtuistungil põhjendanud nii sellise karistusliigi kui ka -määra taotlemise põhjendusi. Maakohus nõustub nende põhjendustega ning leiab, et need on piisavad ja asjakohased. Maakohus leiab, et aresti mõistmine menetlusalusele isikule on põhjendatud. Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid. Sellise väärteo toimepanemisega asetab menetlusalune isik ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, vara ja tervise. Lisaks selle arvestab maakohus käesolevas väärteoasjas ka järgmist. Menetlusalune isik peeti kinni xxx. Tegemist oli riigipühade järgse esmaspäeva hommikuga. Enne saabuvaid riigipühi xxx teatas Politsei- ja Piirivalveamet korduvalt üleriigilise meedia vahendusel, et toimub üleriigiline politseioperatsioon alkoholijoobes sõidukijuhtide tabamiseks. See, et menetlusalune isik tarvitas eelmisel õhtul viina ja istus ikkagi sõidukirooli alkoholijoobes, näitab iseäranis tema ükskõiksust ja hoolimatust nii enese kui teiste liiklejate vastu. Samuti näitab ükskõiksust ja hoolimatust menetlusaluse isiku poolt asjaolu, et tegemist oli haiglasõiduki juhiga, kes oli juba tööl ja toimetas patsienti haiglasse. Seega asetas ta ohtu ka tema sõidukis kaasreisijana viibiva isiku. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 nõudeid, väärteo 4 toimepanemise asjaolusid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Kuigi menetlusalusel isikul on olemas töökoht, on tema sissetulek vaid 380 € kuus ning tema ülalpidamisel on 10-aastane poeg. Maakohus leiab, et karistuseks rahatrahvi mõistmisega halveneb menetlusaluse isiku ja alaealise lapse majanduslik olukord ning sellisel juhul on rahatrahvi tasumine menetlusalusele isikule sedavõrd koormavaks, et muutub iseenesest eraldi karistuseks. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Keskmine aresti määr antud väärteoasjas on 15 päeva. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta, menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ning muid käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud asjaolusid, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusaluse isikule karistuseks aresti tunduvalt alla keskmise määra – 5 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Vastavalt Karistusseadustiku §67 lg.2 arvutatakse aresti tähtaega päevades ja ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti menetlusalune isik kinni 25.06.2012 kell 08.30. Seega algab menetlusaluse isiku poolt aresti kandmise aeg samast ajast.
lg.3 p.1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalust isikut eelnimetatud paragrahvi järgi varem karistatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ja alused selleks on täielikult olemas. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud samuti määras, mis on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Maakohus arvestab siinjuures lisaks käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud väärteo toimepanemise asjaolule ka seda, et väärtegu oli toime pandud tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteel. Maakohus leiab, et väärtegude, s.h. analoogsete väärtegude toimepanemisest hoidumiseks on lisakaristuse määramine käesoleval juhul põhjendatud ja määrab lisakaristuse tähtajaks 5 kuud. Minimaalse tähtaja kohaldamist ei pea maakohus antud juhul põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.