xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, töökoht Süüdistatav puudub, varem kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2012 – 18.12.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §256-5 lg.2, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.E Karistusseadustiku §25 lg.
Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata M.E karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 17.12.2012 – 18.12.2012, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb M.E 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jäetakse M.E suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 alusel on M.E katseajal kohustatud järgima järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.E katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku §78 p.1 kohtuotsuse kuulutamisest. alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva M.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt M.E-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetlu ses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 19 (üheksateist) eurot 20 senti (s.h. kohtulikus menetluses osalemine 16 eurot, käibemaks 3,20 eurot). Välja mõista M.E-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §256-5 lg.2 alusel sundraha summas 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 19 (üheksateist) eurot 20 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §423 ja §424 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku 313 (kolmsada kolmteist) eurot 50 senti tuleb M.E tasuda osti 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes 26 (kakskümmend kuus) eurot 12 senti kuus. Sundraha ja menetluskulud tuleb M.E tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. 2 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 18.12.2012. Süüdistus M.E on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta püüdis 17.12.2012 kell 25.10 xxx asuva kaupluse xxx müügisaalist varastada 10 purki Lõhemarja (maksumusega 64,90 €) ja 3 purki Lõhemarja (16,47 €), kuid oli peale kassadest möödumist tasumata kaubaga kinni peetud ning M.E vargus jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Seega pani M.E toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS §25 lg.
Kokkulepe Ringkonnaprokurör Irina Karo, süüdistatav M.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 18.12.2012 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §25 lg.
lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust, millest tuleb lugeda kantuks eelvangistuse aeg 2 päeva. Vangistus 1 kuu 28 päeva tuleb jätta KarS §74 lg.1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud koos KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Irina Karo jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus M.E KarS §25 lg.
lg.1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav M.E jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. 3 Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Kaitsja palus võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leiab, et M.E tuleb KarS §25 lg.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures lisaks süüdistataval legaalse töökoha puudumisele ja sissetulekule suurusega vaid xxx eurot kuus ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 2 kuud vangistust – ja sellega, et nimetatud karistuse hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud KarS §74 lg.1, 3 kohaldamine. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.1 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, mida tuleb KarMS §256-5 lg.2 alusel vähendada, kuid mitte rohkem, kui poole võrra. Eeltoodu alusel kuulub M.E riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 217,50 eurot ja kaitsjatasu kokku 96 eurot. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega ja leiab, et seoses süüdistatava sissetulekuga vaid 135 eurot kuus on põhjendatud kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Süüdistatav M.E kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab 4 maakohus käesolevas kriminaalasjas 18.12.2012 ringkonnaprokurör Irina Karo, süüdistatav M.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.