4-11-4720/5

Väärteoasi nr.4-11-4720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. jaanuaril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 09.11.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,016330 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik H.N, isikukood: xxx, elukoht: xxx Lepinguline esindaja MARTIN KIRSIPUU, Advokaadibüroo Partnerid, asukoht: Rävala pst 8, Tallinn Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: H.N, lepinguline esindaja: MARTIN KIRSIPUU, Veso & kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON H.N-i kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 09.11.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,016330 osas, mis puudutab H.N-ilt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus, millega jätta H.N-ile LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 09.11.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,016330 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 09.11.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,016330 tehtud otsusega tuvastati, et H.N 22.10.2011.a. kell 22.40, Harju maakonnas, Tallinnas, Soo tn 6, juhtis mootorsõidukit BMW 525TDS reg.märk xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku H.N-i poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 22.10.2011.a kell 22:47 mõõdeti H.N'il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80-004517, mille lõplik lugem oli 0,39 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,34 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti 2 peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100022) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et H.N juhtis 22.10.2011.a kella 22:40 ajal Tallinnas Soo tn 6 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 milligrammi. Menetlusalune isik H.N rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja H.N-ile LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 eurot ja võtta KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel H.N-ilt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU H.N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 09.11.2011.a. otsuses väärteoasjas nr. 2302,11,016330 tühistada määratud lisakaristus, millega võeti H.N-ilt ära juhtimise õigus neljaks kuuks, alandada kohtu äranägemisel H.N-ile määratud trahvimäära ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. I. Faktilised asjaolud 1.
2. Kaebuse esitaja töötab AS Topauto müügikonsultandina. Swedbank Liising AS korraldas Tallinnas klubis „Veenus” 21.10.2011 kõikidele suurtematele auto müüjatele vastuvõtu/ürituse. Kaebuse esitaja tarbis antud üritusel alkoholi. Järgmise päeva õhtul suundus Kaebuse esitaja koos oma elukaaslase ja sõbraga restorani „Clazz”. Tema sõber ning elukaaslane tarvitasid antud 3 restoranis ka alkoholi. Kaebuse esitaja aga sellel õhtul alkoholi ei tarvitanud. Hiljem palus Kaebuse esitaja sõber, et Kaebuse esitaja viiks ta autoga koju. Kuna Kaebuse esitaja ei tarvitanud sellel õhtul alkoholi, siis oli ta seisukohal, et tal puudub joove. 1.
3. Vastustaja koostas aga 22.10.2011 Kaebuse esitajale väärteoprotokolli, millest nähtub, et kell 22:40 Soo tn 6 juhtis Kaebuse esitaja mootorsõidukit BMW 525TDS reg.märk xxxjuhile keelatud seisundis, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Kaebuse esitaja selgitas juhtunu asjaolusid ja kahetses juhtunut ning taotles karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmist. Seega väärteo otsuses on märgitud, et raskendavaid asjaolusid ei ole ning kergendavaks asjaoluks on kahetsus. 1.
4. Väärteo otsuse kohaselt on rikutud õigusnormiks märgitud liiklusseaduse § 69 lg 5, kus on sätestatud, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteo kvalifikatsiooniks on märgitud liiklusseaduse § 224 lg 2, kus on sätestatud, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vastustaja määras liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitajale rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. Sellele täiendavalt määras Vastustaja karistusseaduse § 50 lg 1 p 2 alusel ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena võtta Kaebuse esitajalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse määramist põhistas Vastustaja järgnevalt: “Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusa1use isiku suhtes kohaldada lisakaristust”. II. Kaebuse esitaja seisukohad ja vastuväited 2.
5. Kaebuse esitaja töötab AS’is T auto müügikonsultandina. Antud töö on Kaebuse esitaja ainus sissetuleku allikas ning oma töös vajab ta juhtimisõigust kuivõrd see võimaldab tal autosid näidata erinevatele klientidele erinevates linna piirkondades. Juhul kui Kaebuse esitajalt võetakse ära juhtimisõigus, siis kaotab ta oma töökoha, kuivõrd auto müügikonsultandi töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Töökoha kaotus tekitaks täiendavalt olukorra, kus Kaebuse esitaja ei suudaks tasuda talle määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja ei nõustu Vastustaja seisukohaga, et Kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise äravõtmise näol. Vastustaja on väärteo otsuses lisakaristuse kohaldamist põhjendanud õiguskorra kaitsmise huvidega. 2.
6. Kaebuse esitaja peab siinkohal oluliseks analüüsida lisakaristuse olemust ja eesmärki. Lisakaristuse, käesoleval juhul sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine, mõte seisneb selles, et juhul kui õigusrikkumise puhul ei piisa põhikaristuse määramisest (antud juhul rahatrahv või arest), siis määratakse õigusrikkujale lisaks põhikaristusele veel lisakaristus. Lisakaristuse määramise eesmärgiks on ikkagi eri preventsioon. Antud juhul tuleks lisakaristus määrata siis, kui õigusrikkuja puhul on tegemist isikuga, kes on enne korduvalt pannud toime samaliigilisi õigusrikkumisi. Juhul kui isik on korduvalt rikkunud liikluseeskirja samadel alustel, siis saab 4 lähtuda preventsiooni mõttes seisukohast, et õigusrikkujale ei mõju sanktsioonina ainult rahatrahvi määramine ja sellest tulenevalt tuleks antud isikule määrata lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine. Antud seisukohta toetab sisuliselt ka riigikohtu praktika, mille kohaselt lisakaristuse määramine on õigustatud just siis, kui rikkujat on enne korduvalt samaliigiliste liiklusrikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Käesoleval juhul ei ole aga Kaebuse esitajal eelnevalt kehtivaid liiklusrikkumisi. Seega on Kaebuse esitaja seisukohal, et lisakaristuse määramine Vastustaja poolt ei ole õigustatud. Kaebuse esitaja peab oluliseks siinkohal märkida ka seda, et lisakaristuse määramine Liiklusseaduse § 224 lg 3 mõttes on menetleja subjektiivne õigus aga mitte juriidiline kohustus. Sellest tulenevalt on lisakaristuse määramine seotud diskretsiooni ja proportsionaalsuse printsiipidega. Lisakaristuse määramine peab seega olema proportsionaalne ja vajalik väärteo toimepannud isiku suhtes. Menetlejal on sellest tulenevalt kohustus diskretsiooni kasutamisel hinnata kõiki võimalikke asjaolusid kogumis. Kaebuse esitaja on arvamusel, et Vastustaja aga ei lähtunud diskretsiooni teostamisel kõikidest võimalikest asjaoludest ja määras seega lisakaristuse ennatlikult. Tänasel päeval on liikluskorraldajad/menetlejad, meie riigi liikluskultuuri parandamise eesmärgil, võtnud liiklusrikkujate suhtes väga konkreetse ja range positsiooni. Samas tuleb aga sellest hoolimata igat üksikut liikluseeskirjade rikkumise juhtumi ühiskonnaohtlikust vaadelda ja hinnata eraldi. Seega tuleks igat väärtegu hinnata, mitte ainult juriidilisest aspektist vaadatuna, vaid ka sotsiaalses kontekstis. 2.
7. Samuti ei õigusta Kaebuse esitaja oma tegu kui sellist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärtegu, mille ta toime pani on kahetsusväärne ja põhjendamatu. Samas aga on Kaebuse esitaja seisukohal, et kuivõrd mootorsõiduki juhtimisõiguse omamine on talle oluline juba pelgalt ainuüksi rahalise sissetuleku kindlustamise seisukohalt, siis sellest tulenevalt soovib Kaebuse esitaja, et kohus tühistaks osaliselt väärteo otsust selles osas. 2.
8. Samuti leiab Kaebuse esitaja, et talle määratud rahatrahv on liiga suur arvestades Kaebuse esitaja sissetulekut. Kaebuse esitaja lisab kaebusesse ka oma palgatõendi, millest nähtub, et tema netopalgaks on umbes 700-760 eurot (lisa 2). Käesoleval juhul on määratud Kaebuse esitajale trahvi 180 trahviühiku ulatuses ehk summas 720 eurot, mis moodustab sisuliselt Kaebuse esitaja terve ühe kuupalga. Kaebuse esitaja palub arvestades kõiki asjaolusid kohtul alandada trahvimäära kohtu enda ära nägemisel. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
9. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5