järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav R.N elukoht: XXXX; isikukood XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.N
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel asendada R.N-ile mõistetud 3 kuu pikkune vangistus 180 (ükssada kaheksakümmend ) tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule :
lg 1 p 1 alusel võtta R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust.
alusel asendada R.N-ile mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.N-ile tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,36 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 57,54 eurot ning joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. R.N on töötu, kelle sissetulekuks on töötu abiraha 76 eurot kuus, ta on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, kuid palub sissetulekute suurust arvestades võimalust 3 maksta neid ositi. Kuna R.N-ile käib kõigi menetluskulude summas 280,06 eurot ühe korraga tasumine talle üle jõu, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse tasuda neid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.